religioosne tegevus, kuid kaasa palvetama ei pea vajas ilmselt väljaütlemist, kuid tegelikult ei saa ka kirikus kelleltki NÕUDA, et ta palvetaks see on niivõrd isiklik tegevus... Miks just kristlik? Paraku on kristlus olnud viimastel sajanditel siinkandis levinuim religioon ja ühtlasi käepäraseim eetikasüsteem. Kaplanaadi süsteem on oikumeeniline. See tähendab seda, et üks kaplaniteenistus koondab kaplaneid võimalikult paljudest uskkondadest. Kaplan, sõltumata sellest, millist usku ta ise on, teenib kõiki usuliste või parem oleks öelda vaimsete huvidega inimesi. Kui ka ateist tahab mõnda maailmavaatelist küsimust arutada, siis ... vahet pole. Nõnda püütakse kaplaneid tööle võtta proportsionaalselt, lähtuvalt ühe või teise usutunnistuse pooldajate hulgast rahva seas. Kiriku poolt kureerib kaplanaati Eesti Kirikute Nõukogu. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud:
õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010). seas. Hernhuutlusest2 mõjutatud mõisnikud nägid aga koolis tihtipeale abivahendit usuliikumise tugevdamiseks. (Sirk 2008:29) Kiriku nõudel ka laulatati, aga 19. sajandini mitte pulmade ajal. Üldiselt kurtsid kirikhärrad veel 17. sajandil, et talupojad elavad üldse laulatamata ,,porduelu" (Heidmets 2002:9) Kirikutele oli koolis vaja ka kohalikku keelt oskavaid köstreid-kaplaneid. (Heidmets 2002:14). Kokkuvõte Eesti maarahva muinasajast pea 19. Sajandini kestnud kogukondlik ja looduserütme järgiv eluviis tingis suulise rahvapärimuse ning käsitöövõtete kestmise tänapäevani, kuid sellele on olulist mõju avaldanud nii siinsetel maadel valitsenud mitme riigi võim, mida esindasid nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega
haigusse suremus muutus sõjas tühiseks. Rahvusvahelised lepped, organisatsioonid jms 1860ndad (1863) Francis Lieber teeb katse USA-s reguleerida sõjapidamist, eeskätt sõjaseaduse kehtivust sõjateatris ja okupeeritud territooriumil aga ka sõdiva poole poolt (148 artiklit). (Käsitleb mh kultuuri- ja teadusvarasid ja kohustab neid sõjapiirkonnas kaitsma, vanamoodne on see, et käsitleb veel pantvange, kes küll võrdustatakse sõjavangidega.) Sõjavangideks ei tohiks võtta vastase kaplaneid ja meditsiinipersonali. Reguleeritakse tsivilistide osavõtt sõjast ja nende kohtlemine. 1864 Genfi esimene konventsioon - Sõdivate armeede haavatute olukorra parandamise kohta. Sünnib Punane Rist (Henry Dunant). 1868 Peterburi deklaratsioon esimene kaas(uus-)aegne konventsioon relvastuse piiramise kohta. 1874 Brüsseli projekt sõdijal peab munder olema. 1899 Haagi konventsioon meresõja puhuks, keelatakse lõhkekuulid.
k.). 2 Kas täringute juurde (lad. k.). 3 Thibautode kõlab nagu Thibaut aux des -- Thibaut täringuid mängimas. 4 Säh sulle pühadepähkleid (lad. k.). 16 nio Falzaspadale Bourges'i provintsist, aga see on ju itaallane.» «See on püsti ülekohus!» hüüdsid skolaarid. «Maha Sainte-Genevieve'i laekahoidja!» «Ohoo, meister Joachim de Ladehors! Ohoo, Louis Dahuille! Ohoo, Lambert Hoctement!» «Susi söögu Saksa korporatsiooni prokuraatorit!» «Ja Sainte-Chapelle'i kaplaneid ühes nende hallide nahkvattidega; cum tunicis grisis M» «Seu de pellibus grisis fourratish ' «Ohoo, kunstide meistrid *! Küll on neil aga kaunid mustad rüüd! Küll on aga kaunid punased rüüd!» «Ilus saba rektori taga!» «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.»* 8 «Vaata, Jehan! Sainte-Genevieve'i kanoonikud!» «Käigu põrgu kõik kanoonikud!» «Abt Claude Choart! Doktor Claude Choart! Kas te otsite Marie-la-Giffarde'i?» «Too elab Glatigny tänavas *.»
annaabi.ee 
