Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRPst, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega kes pooldasid kommunismi ning aitasid kaasa okupeeritud Eestis (17.juuni 1940) Moskval läbi viia Juunipööret
okupatsioon kestis 1941-1944. Tunnis sain teada et juba 1939 hakkati valmistama nimekirja keda küüditati 1941. Viidi läbi riigistamine, rahareform oli kus eestlased said kõvasti petta, 1944 on uued lahingud eesti pärast. 1944.10 eesti uuesti okupeeriti punaarmee poolt. 18.01.13 Holokaust on see et kui sakslased hakkasid juute tappma. Hitler saatis veel koonduslaagritesse mustlasi, homosid, tööpõlvurid. Süda sai euroopas läbi 8.05.1945, kui saksamaa kapituleeris, hitler oli sselleks ajaks oma elu võtnud ja kõrgemad ohvitserid lahkusid, läksid põhiliselt elama Argentiinasse, Jaapan kapituleeris 2.09.1945, siis lõppes ka II maailmasõd. Sõlmti rahulepingud, Saksamaaga ei sõlmitud, küll aga kes olid ta liitlased, peale sõda euroopa poliitiline kaart muutus, Eesti, Läti Leedu jõid nõukogude liidule. Saksamaalt võeti alasid ära ja anti Poolale Ida-Euroopa jäi nõukogude riigi alla. Maailma
kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. 3. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal 3 konverentsi Teherani(1943), Jalta(1945, veebruar) ja Potsdam(1945, suvi). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümberjagamist pärast Saksamaa purustamist. Juba esimesel konverentsil osustati näiteks Balti riikide(v.a. Soome) iseseisvust ei taastata vaid nad jäävad NSVL osaks. Otsustajaateks olid Churchill, Stalin, Roosevelt. 8. Mail 1945 kapituleeris Saksamaa tingimusteta. Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu"
1945 juunis jaapanlased kaotasid Indoneesiat ja olid sunnitud lahkuma Indohiinast. 26. juulil USA, Suurbritannia ja Hiina esitasid Jaapanile ultimaatumit, aga Jaapan oli lükanud seda tagasi. 6. augustil esiteks Hiroshima, kolme päeva pärast Nagasaki peale USA heitis tuumapommi, resultaatis mõlemad linnad olid peaaegu kustutatud maapealt. NSVL kuulutas Jaapanile sõda ja võitis Mandžuuria lahingut. 2. septembril Jaapani kapituleeris. Suurim sõda ajaloos oli lõppenud. Joonis 6. Hiroshima peale tuumapommi plahvatust 11 Sõja tagajärjed Euroopa oli jaotatud kahteks laagriteks: Lääne (kapitalistlik) ja Ida (sotsialistlik). Kommunistide ja sõjaeelse valitsuste konflikt Kreekas kasvas kõdusõjani. Kahte plokki vahelised suhted halvenesid juba paari aasta pärast, kui II MS oli lõpenud, algas Külm sõda.
Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents
annaabi.ee 
