Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises
allikate eelsesse aega ja põhineb suulisel traditsioonil. Eriti hästi püsisid teadmised esiisadest inimeste mälus siis, kui nad olid luulevormis. Sellistes saagades ja eepostes esineb kirjeldusi omaaegsetest tähtsündmustest, mis teeb neist ajaloolaste jaoks väärtusliku allikaliigi (Must 2000:11). Kokkuleppeliselt on genealoogia arengu teiseks perioodiks 11. 15. saj. See oli juba kirjalike allikate, kroonikate, polüptikate (bioloogilist sugulust märkivad allikad) ja kapitulaaride (Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta. Linnade magistraatide (keskajast pärinevad kollegiaalsed linnavalitsused) arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende
Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark – kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises
Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises
tormavat, oli Claude Frollo. Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i, Chartres'i piiskopi Yves'i omad; siis Gratianuse dekretaalide kogu *, mis Karl Suure kapitulaaridele järgnesid; edasi Gregorius IX kogu*; siis Honorius III epistli «Super spécula» *. Ta tegi enesele selgeks selle keskaja kaoses kehtima hakkava tsiviil- ja
annaabi.ee 
