1. Suurim majandusliit on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR. 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Saab, Neste, Royal Dutch/Shell, Lukoil, Citigroup,Opel 3. Globaliseerumine mõjutab Põhja riike järgmiselt: a) lõunamaiste kultuuride levik, eksootiliste kaupade eksport b) toodete hinnad odavamad, sest ettevõtted laienevad lõunasse ja sealne tööjõud on odavam c) riikide vahel tekkisid tihedad sidemed; kujunes tööjaotus ja kapitalivoolud 4. Milline neist pole EL liige: Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Holland, Belgia, Kreeka, Sloveenia. 5. Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku vürtse ja karusnahku, olid esimese põlvkonna RVEd, näiteks Hudson Bay Company. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: viietärnihotellide rohkus, välismaised investeeringud, suured maavarade leiukohad, suur teeninduse osakaal, üliõpilaste vahetus, internetikasutajate rohkus 7. Peamised importijad/eksportijad (2) on: USA, Saksamaa 8
kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused:
·Odavam tööjõud (eriti arengumaades) · Loovad töökohti ja seeläbi aitavad ·Saab vältida kaubandusbarjääre tõsta elukvaliteeti ·Võimalus hõivata potentsiaalseid · Võivad paraneda kohaliku tööjõu turge maailma teistes regioonides oskused · Saab vältida siseriiklikke keskkonna · Uue tehnoloogia toomine riiki eeskirju · Kapitalivoolud riiki · Oma riigi kõrgetest maksudest · Infrastruktuuri areng "kõrvalehiilimine" · Paraneb riigi maksebilanss TOOTMISKULUDE ODAVNEMINE · Riigi üldine majanduskasv · Meelitab ligi uusi (teisi) suurfirmasid -aglomeratsiooniefekt
Lisakulutused vallandamistasude tõttu Lisakulutused uue tööjõu koolitusele, väljaõppele Lisakulutused tööprotsessi juhtimisele ja kontrollile Toodangu kvaliteet võib halveneda, sest keerulisem kontrollida 12. Mis kasu toob firma rahvusvaheliseks muutumine ASUKOHAMAALE? Uued töökohad Kohaliku tööjõu oskused paranevad Uue tehnoloogia toomine riiki Kapitalivoolud riiki- majandus elavneb Infrastruktuuri areng Rohkem makse laekub riigile Riigi üldine majanduskasv Meelitab ligi teisi suuri suurfirmasid Riik kaasatakse maailmamajandusse 13. Mis kahju toob firma rahvusvaheliseks muutumine ASUKOHAMAALE? Sõltuvus välisfirmast Ühekülgne areng Kasum läheb riigist välja Keskkonnareostus suureneb Võimalus maksupettusteks
19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused:
Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga Maavarade leiukohad Rohkem arenenud olid hankiva tööstuse-ja istandusepiirkonnad Põhja riigid: Kanada, USA, Euroopa, Venemaa, Jaapan, Austraalia. Lõuna riigid: ülejäänud 39. Rahvusvaheliste firmade (RVE) osa kaasaegses maailmamajanduses; näited rahvusvahelistest firmadest 20 · RVE-del on juurdepääs loodusvaradele
annaabi.ee 
