Üheks olulisemaks teoseks oli Anton Hansen Tammsaare loomingust pärinev viiest osast koosnev romaan ,,Tõde ja õigus" (ilmumisaastad: 1926, 1929, 1931, 1932, 1934). Nendes kirjatükkides vaadeldakse inimeste suhete aegumatuid probleeme. ,,Tõe ja õiguse" ideeliseks teljeks on maa- ja tööarmastus, juba ,,Kõrboja peremehes" käsitletud inimese ja maa vahekorra probleem. Suure realistina ei vaata kirjanik mööda ka ajastu sotsiaal-ajaloolisest võitlusest, linna ja maa vastandamisest, kapitalistidest, tõusikkodanluse rikkusest ja positsioonist, samuti võimumeeste kultuuri- ja rahvavaenulikkudest tegutsemismeetoditest, revolutsioonist, usust. 1930. aastate kirjandust mõjutas poliitiliselt komplitseerunud olukord- majanduskriis ja teravnev ühiskondlik-poliitiline situatsioon. Tiraazide langus ja sissetuleku vähenemine muutsid loomeinimeste eksisteerimise raskeks. Seepärast hakati kirjanikele jagama toetusi ja preemiaid valitsuse, asutuste ja ettevõtete poolt, nt
1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital). Marx jäi pidama Londonisse, kus ta suri 1883. aastal bronhiiti(Blackburn, 2002). Marx väitis, et alam- ja ülemklassi vahelise konflikti tagajärjel muutus valitsev majandussüsteem ja koos sellega tõusis esile uus klass- kodanlus. Kapitalistidest omanikud aitavad töölisklassi ekspluateerimise teel kaasa viimase võõrandumisele, mis viib omakorda kassivõitluse lõppfaasi. Tööliste võõrandumine tulenes Marxi arvates töö iseloomust. Töölisi ei sidunud erinevalt talupojast, kes oli seotud maaga, nende produktiga miski. Lisaks sellele on ühe klassi huvid teistega alati vastuolus (Bergman, 2005, LK 119). Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta
õpetajad jt. Isegi mõned aadlikud pidid tollases muutuvas majanduskeskkonnas leidma uusi viise kuidas toime tulla. Kõige nähtavam ja paljude jaoks muret tekitavam märk Venemaa industrialisatsioonist ja linnastumisest alates 19.saj lõpust oli nähtavalt suur töörahva hulk, mis oli maalt linna läinud ja seal sunnitud endaga karmis linnaelus ise toime tulema. Üha enam hakati rääkima uutest ühiskonnaklassidest kapitalistidest ja proletariaadist. Siiski oli tegelikkuses raske rääkida niivõrd selgelt piiritletud klassidest, sest ei oldud enam jagunetud nii nagu varem seda oldi, vaid piirid hägustusid veelgi eri klasside segunedes ning uute kogukondade tekkides, näiteks töölis-intellektuaalid, ümberasunud talupojad jt. Proletariaat kasvas aga üsnagi aeglaselt, kuna suurel osal töölistest olid endiselt tugevad sidemed oma külaga
ebavõrdsust. Kapitalism tähendab automaatselt ekspansionismi ning toidab vajadust jõuda üha suurematele turgudele, mis tähendas ka koloniaalset imperialismi. Kapitalism oli Marxi jaoks täis kriise ja vastuolusid. Marx oli kindel, et kapitalism viib suure kuristiku ääreni. Kapitalismis kaks klassi, kes võitlesid omavahel : kodanlus ja proletariaat. Tootmisvahendid on kõik kapitalistide ehk kodanluse käes. Proletariaat on sõltuvad kapitalistidest, kes aga maksavad miinimumpalka ja kõik on suunatud uue kasumi teenimisele. Weberi ,,Eetika ja kapitalismi vaim"(?vmt pealkiri, oluline raamat läänes) vastandub Marxile: kapitalismi ei saa võrsustada kasumijanuga, sest seeon kogu aeg eksisteerinud, aga see ie tähenda, et alati on olnud kapitalism. Kapitalism on vabat ööjõu ratsionalane kasutamine, mille toodang suunatakse vabale turule, kus kapitali kasutamine on allutatud rangele ratsionaalsele raamatupidamisele
annaabi.ee 
