Üllatusmoment selle teksti puhul seisnes selles, et kuigi inimeste ära kasutamine oli massiline, ei suudetud kohe selle vastu midagi konkreetset ja peatavat ette võtta. Probleemi teadvustamine just kui viibis ja siis kui seda mõisteti oli päris raske neid kapitaliste ohjata. Väga pikka aega ei olnud töölistel sõnaõigust ja nad pidid alluma kapitalisti nõudmistele isegi siis, kui nad seda ei soovinud, sest vastasel juhul oleksid nad oma töö kaotanud. See puudutas eriti lapsi, sest kapitalistidel oli alati võimalus keegi teine probleemse töötaja asemele võtta, kuna lapstöötajaid oli palju sel ajal võtta. Täiskasvanute seas oli olukord veidi teistsugune, sest seal ei olnud nn ukse taga ootajaid nii palju. Mulle ei meeldinud selle teksti puhul jõhkrus. See kuidas inimesi ära kasutati ja kuidas nad ei saanud enda eest seista. Samas mulle meeldis selle teksti puhul see, et see oli huvitav ja sain uut mõtlemisainet olukordadest, mille peale pole ise varem tulnudki.
sündisid mitmel puhul olukorrast tingituna. Hetkeotsuste ja vägivalla taustal sündisid ka esimesed Nõukogude sunnitöölaagrid. Plaani senised rõhujad ja revolutsiooni vaenlased vangistada ning vastavatesse asutustesse suunata haudus Lenin Applebaumi (2005) andmeil juba kolm nädalat enne revolutsiooni, kui visandas tollal veel üsnagi ebaselge 9 plaani kehtestada kõikidele kapitalistidel ,,töökohustus". Nõukogude riigi loomine sünnitas uut tüüpi kurjategija ,,klassivaenlase". Erinevalt tavalisest kurjategijast ei saanud klassivaenlaselt iial loota koostööd nõukogude reziimiga ja teda tuli karistada karmimalt kui tavalist mõrtsukat või varast. Inimesi mõisteti süüdi seega selle eest, kes nad olid. Kui veel vahetult enne revolutsiooni pidas riik läbirääkimisi USAst saadava abi üle, siis
Milline oli Marxi aeg? 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Marx: iga ühiskond peab oma tööjõudu sedasi rakendama, et enda püsimajäämiseks vajalikke materjale toota. Ehk siis kasutusväärtus peab olema tagatud - see on majanduse ja kultuuri olemuslik sisu. Kuid Marxi kapitalistidel on kasutusväärtuset sügavalt poohui. Kapitalistidele on kasutusväärtus ainult vahend, et saavutada kasumit. Võõrandunud vajadused Masinavärk, mis toodab objektiivsete kultuuriobjektide hunnikut peab tootma ka uut tarbimist (Marx) ,,Maakera uurimine igasse suunda, uute asjade kasutuselevõtmine ja uute kasutuste leidmine vanades.. ehk lodusteaduste rakendamine oma täiuses; samamoodi ühiskonna vajaduste avastamine, loomine ja rahuldamine; sotsiaalse inimese omaduste
Klass on eelkõige majanduslik faktor, mis koosneb: 1. tootlikest jõududest, mis omakorda jagunevad: a. tootmisvahendid b. tööjõud 2. tootmissuhetest suhted, millesse inimesed astuvad tootmises. Olulisimad on omandisuhted. Klassiliikmetel sarnane suhe tootmisvahendite mõttes. Vastavalt omandijaotusele oli kaks klassi: 1. tootmisvahendite omajad ehk kodanlus 2. töölisklass ehk proletariaat, kes ei oma tootmisvahendeid Kapitalistidel on tootmisvahendid, töölisklassil tööjõud, mida ta müüb. Tööjõu vahetamine palga vastu. Kuna kapitalistid ekspluateerivad töölisi, on see vastandlike huvide allikaks. Klassikonflikt ongi erimeelsused kapitali omanike ja proletariaadi vahel. Marx rõhutab, et feodalismis oli ekspluateerimissuhe nähtav, kuid kapitalismis pole see niivõrd esiplaanil. Ekspluateerimissuhte seletamiseks kasutas Marx
annaabi.ee 
