,,Finantssituatsioonid") Tuleb rõhutada, et finantsjuht peab oma tegevuses silmas pidama just investorit, sest finantsisti ülesanne on saavutada investorile sobiv riski ja tulu kompromiss, meelitamaks ettevõttesse kapitali(või hoidmaks juba kaasatud kapitali ettevõttes).(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Investeerimisprotsessi edu sõltub majandusruumi institutsioonilisest raamistikust, so. Seadustest, regulatsioonidest ja tavadest, mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni raamistikku nimetatakse kokkuvõtlikult corporate governence´i aluseks. (,,Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuste kasvatamine"" Rita Ilisson) 3 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 1.ETTEVÕTE JA FINANTSTURG 1.1. Finantsturg Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui
(8.4) NPV = (1 + WACC ) t =1 t - IO. NPV väärtuse hindamiseks on välja töötatud järgmised hindamiskriteeriumid: · NPV > 0 , võib projekti vastu võtta. · NPV = 0 , tuleb teha edasist analüüsi. · NPV < 0 , tuleb projekt tagasi lükata. Tihti tekib küsimus, kuidas hinnata seda, kui NPV = 0 . See tähendab, et kõigi kapitaliomanike tulunorm küll rahuldatakse, aga lisandväärtust juurde ei looda: võõrkapitaliomanikud saavad kätte oma soovitud intressid, riik maksud9 ja omanikud nõutava tulunormi, aga vajalik oleks ettevõtte omanikele lisandväärtuse juurdeloomine. Kuna NPV arvestab raha ajaväärtust, siis on varem laekunud rahavood palju väärtuslikumad. Seega võib leppida isegi väiksema kogulaekumisega, kui see laekub varem. 8.3. Kasumiindeks
erilised nõuded. Aktsiaseltsi struktuur on järgmine: Aktsiaseltsi nõukogu Valib ja kontrollib Juhatus Töövõtjad Üldkoosolek(aktsionärid) Aktsiaseltsis on juhtimine ja omand rangelt eraldatud, aktsionäride ja direktsiooni lahutamine on reaalne, mitte formaalne. Juhatus koosneb kapitaliomanike ja töövõtjate esindajatest ( 30-50 % liikmetest). Aktsiaselts on eelistatuim vorm suurte ettevõtete puhul, kus kapitalivajadus on suur. Osaühing – on kapitaliühing, osakuid ei müüda börsil, osanike arv on väike, ühe osaniku osatähtsus on suhteliselt suur, osaühingut juhib ühingu juhataja ja osanike koosolek, seda vormi kasutavad väike- ja keskmised ettevõtted. Kooperatiivid – on olemuselt liikmete enesekaitse organisatsioonid, nii saadakse
tsiviilkohtumenetluseseadustikust peatükid 51, 52 ja 53 3. JURIIDILISED ISIKUD 3.1. Juriidilise isiku mõiste Vt. TsÜS §24 - Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. TsÜS §24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Ühed on korporatiivset-tüüpi, teised asutuse-tüüpi juriidilised isikud. Korporatiivset tüüpi on sellised, mis ühendavad mingeid liikmeid või kapitaliomanike, nt. ühistu, MTÜ, AS. Korporatiivse juriidilise isiku aluseks mingi liikmeskond. Samal ajal on ka asutused, mis ei tugine liikmeskonnale, kuid kus on koondatud vara mingisuguseks eesmärgiks (nt. Haigekassa, sihtasutused). Üks suuremaid raskusi juriidilise isiku ühtse mõiste määratlemisel ongi see, kuidas leida mingisugune ühine nimetaja neile korporatsiooni-tüüpi ja asutuse-tüüpi juriidilistele isikutele. Neli peamist teooriat juriidilise isiku kohta:
tsiviilkohtumenetluseseadustikust peatükid 51, 52 ja 53 3. JURIIDILISED ISIKUD 3.1. Juriidilise isiku mõiste Vt. TsÜS §24 - Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. TsÜS §24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Ühed on korporatiivset-tüüpi, teised asutuse-tüüpi juriidilised isikud. Korporatiivset tüüpi on sellised, mis ühendavad mingeid liikmeid või kapitaliomanike, nt. ühistu, MTÜ, AS. Korporatiivse juriidilise isiku aluseks mingi liikmeskond. Samal ajal on ka asutused, mis ei tugine liikmeskonnale, kuid kus on koondatud vara mingisuguseks eesmärgiks (nt. Haigekassa, sihtasutused). Üks suuremaid raskusi juriidilise isiku ühtse mõiste määratlemisel ongi see, kuidas leida mingisugune ühine nimetaja neile korporatsiooni-tüüpi ja asutuse-tüüpi juriidilistele isikutele. Neli peamist teooriat juriidilise isiku kohta:
annaabi.ee 
