Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon;
( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse(joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased.
8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (järgmine slaid). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust 8.1.13 Põrandad K.Kenk 16 8.1.13 Põrandad K.Kenk 17 Lintvundamendid rajatakse kivi, plokk ja suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide
Tsiviilhooned-1.eluhooned Rõdu(on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega -vundamendi liigist(paindv-t või jäik) 2.ühiskondlikud hooned ümbritsetud platvorm) -ehitise või hoone kapitaalsusest Karkassi elemendid kivihoones Lodza(on hoone põhigabariidi sisse jääv kuid välispiirdest -keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide olemasolust. -postid(r/betoonist, terasest, laotud kivikonstruktsioonis Tsiviilh-d liigitakse:
Joonis 2.5. Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 16 10. Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks rajamissügavust. Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (joonis 2.9). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust. 11. Monoliitsed vundamendid. Monoliitsed lintvundamendid need on kohapeal valatavad või laotavad vundamendid. Materjaliks kasutatakse betooni, kivikbetooni (maaehituses) või paekivi.