põllumajandus. Kuid seda majandussüsteemi hakati rikkuma juba esimestel nõukogude aastatel ja täielikult rikuti Eesti majanduspoliitika sõjajärgsel perioodil. Suureks muudatuseks oli rasketööstuse arendamine Eestis. Põhirõhk pandi masina-, põlevkivi- ja kergetööstusele. Eriti suurt tähelepanu sai Virumaa põlevkivikaevandustega. Sinna paigutati 40% kõigist Eesti Nõukogude Liidu kapitaalmahutustest ning selles piirkonnas asunud Sillamäe ja Kohtla-Järve said omale linnaõigused. Eestis hakati tootma üleliiduliselt vajalikke tooteid, näiteks puurtorne ja masinaid. Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu. Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid
Lääne-Euroopa keskmisest siiski poole väiksem. Tööstuse kasvu kiirendasid väliskapitali hoogne sissetung, mida soodustas tööjõu odavus, välisturismist saadud tulu ja riiklik-monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstuse põhiharusid. Riiklike ettevõtete ühendusele (Rahvusliku Tööstuse Instituudile), millel on tähtis koht kütuse, metallide, kemikaalide ja transpordivahendite tootmises, kuulub tööstuslikest kapitaalmahutustest kolmandik. Väliskapitaliga on oluliselt arendatud naftatöötlust, autotööstust, elektrotehnikat, elektroonikatööstust jm uusimaid masinatööstuse harusid. Koos tööstuse kasvuga on tunduvalt muutunud selle harude osatähtsus. Varem ülekaalus olnud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osakaal on vähenenud (1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni
harima Põhja-Kasastani maid. Tegemist oli üleriikliku kampaaniaga, mida eriti ette ei valmistanud aga propagandamasin rakendati kohe aktsiooni toeks. See tõi kaasa selle, et üle terve NSVL erinevad rühmad ja salgad siirduvad uut põllumaad üles harima. Seda kõige valgustasid ka tollased ajalehed ja ajakirjad. Selle tulemusel võeti kasutusele suur hulk uusi maid. Sinna paigutati väga palju riigi vahendeid. On välja arvutatud, et aastatel 1954-1961 läks kõikidest kapitaalmahutustest uudismaa peale 20%. Tulemus oli suhteliselt nukker. Vaatamata sellele, et esialgu tõepoolest vilja tootmine kasvas, selgus peagi, et uudismaad ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlikud. Tulemuseks oli põllumajanduse ekstensiivse arengu jätkamine ja selgelt selle ekstensiivse poole suurendamine ning lõppresultaat oli see, et 1960ndate aastate alguses oli NSVL-s käes viljapuudus, toiduainete puudus ning NSVL oli sunnitud esimest korda ostma vilja välismaalt
- 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel, Narva Baltijets - ehitustegevus saabuvatele võõrtöölistele korterite ehitamiseks Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon - nõukogude sõjaväebaasid, erusõjaväelased
Sillamäele, mis ja ametlikus moderni 40% ja nõudis täiendavaid töökäsi. Seetõttu kujunes kõigist Eesti NSV tolleaegsetest seerida. Siin leidus suur hulk oskustöölisi ja kapitaalmahutustest. kirjavahetuses sai nimeks Kombinaat nr. 7. ehitustööstus üheks Sõjajärgseil aastail olulisemaks
annaabi.ee 
