kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt
Aafrika Vabariigi kvaliteedisüsteemiga. Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkonnad jagunevad kolme geograafilise piirkonna Lääne - Kapimaa, Põhja - Kapimaa ja Ida - Kapimaa vahel. Lääne - Kapimaa jaguneb omakorda veel kuueks regiooniks milleks on Boberg, Breede, River Valley, Cape South Coast, Coastal Region, Klein Karoo ja Olifants River. Igas regioonis toodetakse just sellele alale omaseid veine ning igas piirkonans on eri arv veinipiirkondi ja -aedu. Põhja - Kapimaal regioonid puuduvad, kuid see sisaldab endas kahte veinipiirkonda ja kolme veiniaeda. Ida - Kapimaal asub vaid üks üksik veiniaed. Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinotage ja Merlot. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja
tõsine haigus. Ehitus ja välimus Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruv. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Levik Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna- Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Ökoloogia Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt
läänerannikul kõrbe ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõunarannikul puhub lakkamatu tugev idatuul, mis on takistanud ümber Hea Lootuse neeme itta purjetamist ja põhjustanud laevaõnnetusi. Draakonimägedes sajab talvel ka lund. Idaosas algab mägedest palju lühikesi vee- ja energiarikkaid jõgesid; sisemaal ja lääne- ning põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe. Jõgedele on rajatud rohkesti veehoidlaid. Taimestik on väga mitmekesine, kasvab üle 20 000 liigi: Lääne-Kapimaal on üks maailma kuuest taimestiku riikkonnast, seal kasvab üle 9000 taimeliigi. Metsa on 1% territooriumist ja see kasvab vaid India ookeani niiskel rannikul ja mõnel pool mäeorgudes. LAV on üks maavararikkamaid maid. Rohkesti leidub kulda, plaatina, uraani-, tina-, titaani-, antimoni-, vanaadiumi- ja mangaanimaaki, kromiiti, asbesti, teemante, kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti. Leidub ka haruldasi metalle ja muldmetalle ning ehitusmaterjale.
annaabi.ee 
