Lõimis(granulomeetriline e mehaaniline koostis)- erineva läbimõõduga osakeste suhteline esinemine mullas. 1-0,01 mm füüsikaline liiv, osakesed alla 0,01 füüsikaline savi. All 1mm peenes, üle 1mm kores. Mulla lõimise määramine pipeti meetodil, põhimõte, erinevus elementide klasifiktsioonis Katshinski ja Lääne-Euroopa klasifikatsiooni vahel. Pipetimeetodi põhimõte seisneb selles, et mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatava aja möödumise järel kindel maht suspensiooni, määratakse selles leidunud osakeste hul ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokes'i valemist lähtudes. Euroopas on kruus 2mm aga K 1mm. Huumuse määramise põhimõte Tjurini meetodil.üks lihtsamaid. Põhineb mulla huumuses oleva süsiniku ja vesiniku hapendamisel väävelhappelises kroomhappeanhüdriidilahuses. Mullale lisatud kroomhappeanhüdriid on kindla kontsentratsiooninga ja seda lisatakse kindel hulk. Kroom...
KIRJELDADA VASTAVAID PROTSESSE. Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. 3. REASTADA KAPILLAARTÕUSU KÕRGUSE SUURENEMISE SUUNAS: LIIV, KRUUS, SAVI. KUS ON OLULINE? Kapillaartõus: kruusal 0,04 ... 0,06m jämeliival 0,12...0,18 keskliival 0,15. ..0,35m peen- ja tolmliival 0,3. . . 1,2m saviliival 1,5m liivsavil 1,5...3 m
V a b a v e s i esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini. Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. Pinnase struktuur. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks
ülakihti veeväljalaskeavadega plastmassvoolikud (imbniisutus). Voolikud võib paigutada ka maapinnale ja varustada tilgutitega, kust vesi tilkhaaval välja pääseb ja kohe mulda imbub (tilkniisutus). Mullasisese niisutusega saab taimi pidevalt veega varustada ja niisutamine on täielikult automatiseeritav. See niisutusviis on kasutatav kõigis kliimatsoonides, kuid laia levikut piirab suur materjalikulu ja maksumus. Altniisutuseks tuleb põhjaveetase tõsta nii kõrgele, et kapillarvesi tõuseks mullas taimejuurte piirkonda ja suudaks taimi normaalselt veega varustada. See niisutusviis on rakendatav aladel, kus juba looduslik põhjaveetase on kõrge. Need maad vajavad enne kuivendamist. Põuaajal tuleb äravoolu kuivendussüsteemi kaudu takistada ja hoida põhjaveetase taimekasvuks vajalikul kõrgusel (paisniisutus). Niisutamine on märksa tulemusrikkam siis, kui kuivendus- ja niisutusvõrk on rajatud ühtse süsteemina
annaabi.ee 
