Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust) Paisuva vedelikuga võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas
metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3) Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C
KKP kontroll ja reguleerimine Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh
ainet, suletud-vahetab energiat, aga mitte ainet, avatud-vahetab mõlemat) Kahe keha temp. vahe iseloomustab seda, kui palju ühed osakesed kiiremini liiguvad. *Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. vedeliktermomeeter-anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum, mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C Gaasil põhinev termomeeter- Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest,termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on
2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus kehad soojenedes paisuvad ja jahtudes tõmbuvad kokku vedeliktermomeeter- koosneb vedeliku reservaarist ja kapillaartorust. soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus.
skaala, kuid sellel skaalal on null-punkt ühtlasi absoluutseks nulliks. Sümboliks on °R vahel ka °Ra. Rankine'i ja Kelvini kraad on omavahel seotud niimoodi: 1 K = 9/5 °R. Celsiuse kraadiga aga nii : 1 °C = 5/9 °R - 273,15 Erinevad termomeetrid Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.[1] Manomeetriline termomeeter Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on
aastal kasutusele võetud temperatuuriskaala kasutab sama jaotust, mis Fahrenheiti, kuid selle skaala 0 punkt on absoluutne null. Rankine skaala sümboliteks on °R vahel ka °Ra. 5 Pilt 3. Celsiuse ja Kelvini skaala võrdlus Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku anumast ja sellega ühendatud ühtlase läbimõõduga kapillaartorust. Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium. Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter.
Bimetalltermomeeter ehk dilatomeetriline termomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. [1. ] Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter ehk klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter
Takistustermomeetreid, mis töötavad metallide ja mõnede pooljuhtmaterjalide elektrilise takistuse olenevusel temperatuurist. Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. 4. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon,
Mehaanilised temperatuuriandurid kasutavad vedelike või tahkete kehade soojuspaisumist või siis gaaside või vedelikuaurude rõhu muutust kinnistes süsteemides. Selliste andurite väljundsignaaliks on temperatuuri muutumisele proportsionaalne liikumine või jõud Vedeliktermomeetrid töötavad kesta ja kesta sees oleva vedeliku soojuspaisumiste erinevusel. Klaastermomeeter koosneb balloonist ja selle külge joodetud läbipaistvast ja temperatuurile gradueeritud kapillaartorust. Balloon täidetakse vedelikuga, mille soojuspaisumine on 15 – 30 korda suurem, kui kestal, seetõttu temperatuuri tõus põhjustab vedeliku ruumala suurenemise balloonis ja väljatõrjumise kapillaartorusse. Klaastermomeetri kest ja kapillaartoru valmistatakse klaasist või kvartsist. Vedelikkudest kasutatkse piiritust, metüülbenseeni, pentaani (küllastunud süsivesinik CH3(CH2)3CH3 – põlev, nõrga lõhnaga kergesti liikuv värvuseta vedelik) või voolavaid metalle nagu
eksperementaalselt katsetuste teel ja need tagavad SPM suurima võimsuse ja ökonoomsuse γ = 5 - 5° Praktiliselt toimub kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine alljärgnevalt: 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh