T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. 11.Kuidas seotud märgamine ja Kapillaarsus? V: Märgamine põhjustab kapillaarsust. 12.Mida nim. Faasiks aineehituses? V: Ainekogus, mis on tervikuna ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega 13.Mis on faasisiire? V: Aine olekute muutused ja minekud ühest faasist teise. 14.Mis on siirdesoojus? V: Soojushulk, mis aine üleminekul ühest olekust teise neeldub või eraldub aine ühe massiühiku kohta.
aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama. Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast aastast oli ta Peterburgi Ülikooli õppejõud. Aastatel 18591861 töötas Mendelejev Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes ja spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks. Aastal 1864 sai Mendelejev Peterburgi Tehnoloogilise Inststuudi professoriks ja aasta hiljem Peterburgi Riikliku Ülikooli professoriks. Mendelejev oli kaks korda abielus. Esimese abielu sõlmis ta Feozva Nikitichna Leshchevaga 1862. aaastal
Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850. aastal astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855. aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi. Teadustöö 6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis:
Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a. astus Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893.a. Oli üle 90 teaduste akadeemia, ülikooli ja seltsi auliige paljudes maades. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Teadustöö 6. märtsil 1869.a
Kõvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsus on nähtus, mida põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, näiteks tahke ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis väliste jõudede puudumisel avalduvad vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust rohkem või lähem laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (kehad, mille omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 43
pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind.(N/m ühik). Kõrvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. (Laplace’i valem Δp=2Hα) Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 42
ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind. (N/m ühik). Kõrvera pinna puhul tekib lisarõhk, kumera pinna puhul positiivne, nõguse pinna puhul neg. (Laplace’i valem Δp=2Hα) Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine on nähtus, mis väliste jõudede puudumisel avaldub vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 36, Reaalsed gaasid
massi suhet. 8.Vee mõju pinnase käitumisele. Veejuhtivus. Filtrtsioonimoodul. Hüdrauliline gradient. loeng 1 lk 32. Pinnase poorides oleval veel on oluline mõju pinnase käitumisele. Vesi mõjutab pinnase mahuk aalu, tugevust ja vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Paljudest vee mõjul toimuvatest nähtustest käsitletakse käesolevalt pinnase veejuhtivust, kapillaarsust, vee külmumisega seotud protsesse pinnases ja pinge jaotust pinnase osakeste ning vee vahel. Pinnase leondumist, pundumist, kuivamiskahanemist ja teisi veega seotud omadusi käsitatakse kursuse osades, kus nende mõju esineb konkreetsete ülesannete lahendamisel. Veejuhtivus on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett läbi. Vee voolamine võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Tähtsaim neist on gravitatsioonijõud, kuid teatud juhtudel võib see olla
normaalsed A = 0,75 ÷ 1,25 aktiivsed A > 1,25 3. VEE MÕJU PINNASE KÄITUMISELE Pinnase poorides oleval veel on oluline mõju pinnase käitumisele. Vesi mõjutab pinnase mahukaalu, tugevust ja vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Paljudest vee mõjul toimuvatest nähtustest käsitletakse käesolevalt pinnase veejuhtivust, kapillaarsust, vee külmumisega seotud protsesse pinnases ja pinge jaotust pinnase osakeste ning vee vahel. Pinnase leondumist, pundumist, kuivamiskahanemist ja teisi veega seotud omadusi käsitatakse kursuse osades, kus nende mõju esineb konkreetsete ülesannete lahendamisel. 3.1 Veejuhtivus Veejuhtivus on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett läbi. Vee voolamine võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Tähtsaim neist on gravitatsioonijõud,
Kapillaarvee tõusu kõrgus on erinevates pinnastes erinev. Peeneteralistes looduslikes muldades võib see tõusta 3 … 4 meetrit, jämedateralistes kasvupinnastes aga kõigest 25 … 30 sentimeetrit. Haljasaladel kasutatavates tehislikes kasvupinnastes mõjutavad kapillaarselt liikuva vee mahtu lisaks kapillaaride mahule ja iseloomule veel ka koostisosakeste pinna eripära ning vee pindpinevus. Kasutades sobivaid pinnasekomponente on võimalik reguleerida kapillaarsust selliselt, et kapillaarne tõus altkastmissüsteemide kaudu antavast veest oleks tagatud. Vee kapillaarset tõusu mõjutab ka pinnase temperatuur: vee liikumine kiireneb temperatuuri tõustes. Kasvupinnases olevate kapillaarsete pooride maht, pinnase veehoidevõime ja veeläbilaskvus on omavahel otseses sõltuvuses. Kui näiteks kapillaarsete pooride maht pinnases suureneb 10 protsendilt 30 protsendile, võib pinnase veeläbilaskvus aeglustuda sadu millimeetreid ööpäeva kohta.
aktiivsed A > 1,25 3. VEE MÕJU PINNASE KÄITUMISELE Pinnase poorides oleval veel on oluline mõju pinnase käitumisele. Vesi mõjutab pinnase mahukaalu, tugevust ja vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Paljudest vee mõjul toimuvatest nähtustest käsitletakse käesolevalt pinnase veejuhtivust, kapillaarsust, vee külmumisega seotud protsesse pinnases ja pinge jaotust pinnase osakeste ning vee vahel. Pinnase leondumist, pundumist, kuivamiskahanemist ja teisi veega seotud omadusi käsitatakse kursuse osades, kus nende mõju esineb konkreetsete ülesannete lahendamisel. 3.1 Veejuhtivus Veejuhtivus on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett läbi. Vee voolamine võib toimuda mitmesugustel põhjustel.
annaabi.ee 
