Seepärast on oluline määrata kindlaks, missugune niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskuse hulga korral on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madalama puhul konvektsiooni või difusiooniga. 11. Kapillaarne imendumine. Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus. Nähtust nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. Niiskuse kapillaarsele liikumisele avaldab vastumõju vee raskus. Veetaseme kõrgus sõltub nende jõudude tasakaalust. 12. Konvektsioon. Kui difusiooni puhul liigub õhus olev veeaur erineva niiskusesisalduse tõttu, siis konvektsiooni puhul transpordib veemolekule õhuvool. Õhu liikumist põhjustab erinevus õhurõhus. Lühiajaliselt võib õhurõhku mõjutada tugev tuul, kuid hoonetes tekivad olulised rõhuvahed ventilatsiooni ja temperatuuri toimel.
Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7. Miks määratakse kivimite ja setete terastikulist koostist? Kuna kivimite terastikulisest koostisest sõltuvad nii vee liikumise kiirus, kui ka veeand, siis on sageli vaja võimalikult täpselt kindlaks teha selliste kivimite terastikuline koostis (lõimis). 8. Mida loetakse kivimi täielikuks veemahtuvuseks? Täieliku veemahtuvuse puhul on kõik kivimi poorid täitunud veega 9. Mida loetakse vee kapillaarseks tõusuks kivimites, kui suur see võib olla? Kapillaarne veemahtuvus on kivimi omadus vett kinni hoida kapillaarpoorides. Mida väiksem on kivimit moodustavate üksikosade suurus, seda suurem on nende terakeste üldpind ja seega maksimaalne molekulaarne veemahtuvus. Liivade molekulaarne veemahtuvus on kõigest 1 kuni 4%, saviliivadel 48%, liivsavidel 1220% ja savidel juba üle 30%. 10. Kuidas muutub kivimite molekulaarne veemahtuvus seoses terasuuruse vähenemisega
Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle, mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus. Infarktikolde kuju sõltub veresoonte paigutusest. Põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol. 36. Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse? Verejooks ehk vere väljumine veresoontest. Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks. 37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed? Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited. 38. Mis on hemotooraks? Verirind 39. Mis on hemoperikard? Veri südamepaun 40. Mis on hemoperitoneum? Verikõht 41. Mis on patehhia?
Õhu liikumist põhjustab erinevus õhurõhus. Lühiajaliselt võib õhurõhku mõjutada tugev tuul, kuid hoonetes tekivad olulised rõhuvahed ventilatsiooni ja temperatuuri toimel. Kapillaarne imendumine Kui peenike toru asetada vette, siis tõuseb vesi mööda toru seinu ülespoole. Jämedama toru puhul tõuseb vesi vähem, kuid kiiremini. Mida peenem on toru, seda kõrgemale vesi tõuseb. Seda põhjustab vee pindpinevus, seda nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. NIISKUS MATERJALIDES Ehitusmaterjalides võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid
hulk, mis eraldub märgumisel pinnaühiku kohta. Märgumisnähtused tahke-vedela aine piirpinnal kutsuvad esile kapillaarnähtused- vedelikusamba tõusu või languse kapillaaris ning määravad õhk-vedeliku piirpinna kuju. Vedelikusamba kõrgus on tasakaalustatud pindpinevusjõuga kolme faasi piirpinnal. Neid põhjustab rõhk vedeliku kõvera pinna all. Kumera pinna korral on see lisarõhk positiivne ja nõgusa pinna korral negatiivne. Seda lisarõhku nimetatakse ka kapillaarseks rõhuks, sest see tingib vedelikutaseme muutused peenetes kapillaarides. Pindpinevus. Seda töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks 1 cm2 võrra, nimetatakse pinna vabaenergiaks ehk pindpinevuseks. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes ja kui pindaktiivse aine konsentratsioon kasvab. ! 3. Kooloidsüsteemide stabiliseerimine, mis jõud neid mõjutavad. Kuidas suurendada või vähendada süsteemi stabiilsust? !
4 Täiendav siserõhk on suunatud alati kõveruse tsentrisse. Pindpinevus põhjustab rõhkude erinevuse kõvera pinna korral. See lisarõhk on positiivne kumera pinna korral ja negatiivne nõgusa pinna korral. Lisarõhk sõltub vedeliku pindpinevusest ja pinna kõverusest. Laplace'i võrrand. Rõhk on suurem nõgusal poolel, st tilga (või gaasimulli) sees. Lisarõhk (delta P) tingib vedelikutaseme muutuse peenetes kapillaarides ja seetõttu nimetatakse seda ka kapillaarseks rõhuks. 16. Millest on tingitud piiskade sfääriline kuju kaaluta olekus? Sest sellel kujul on väikseim pinna-ruumi suhe. 17. Kuidas mõjub aine dispersioon tema reaktsioonivõimele, aururõhule, lahustuvusele ja tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal? Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a.,
A- B A- B Wabs = × 100 Wsuht = × 100 B A A niiske puidu mass; B absol. kuiva puidu mass niiskusmõõtjaga mõõtmine Niiskuse liigid puidus: · vaba niiskus (vesi) e. kapillaarne niiskus (C) · seotud niiskus (vesi) e. hügroskoopne niiskus (B) · keemiliselt seotud vesi (A) A B C Vabaks niiskuseks või veeks e kapillaarseks niiskuseks nimetatakse sellist niiskust, mille juurde juhtimisel üle küllastusastme koguneb vesi luumenisse, soontesse ning õõnsustesse. Küllastuspunkt e. küllastustäpp Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ~30 % niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist
Milleks kasutatakse nomogrammi? • Seotud e hügroskoopne niiskus – niiskus, kus küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. (Lisa: Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel (toatemperatuuril) 30%- lisel niiskusesisaldusel. Niiskuse suurenemisel koguneb liigne vesi raku õõnsustesse ehk lumenitesse, sellist niiskust nimetatakse vabaks ehk kapillaarseks niiskuseks.) • Suhteline e relatiivne niiskuseks nimetatakse seal leiduvat vett väljendatuna protsentides tema kogu niiske puidu massist. Kui puidu niiskust arvestada kogu niiske puidu kaalule, siis see väärtus saab ulatuda 60-70%- ni. (Lisa: Seevastu absoluutseks niiskuseks nim. seal leiduvat vett väljendatuna protsentides absoluutselt kuiva puidu massi kohta. Suhtelist niiskust saab arvutada: (niiske puidu mass – absol. kuiva puidu mass / niiske puidu mass)
Avaldame rõhu: nimetatakse pinna kõveruseks. Avaldame selle tilga (sfäärilise pinna) jaoks: S= 4r2 dS=8rdr 3 V= 4/3r dV=4r2dr Jagades esimese teisega saame pinna kõveruseks (+-, sest pind ei pruugi olla kera) Asendades saame pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia jaoks p=12 See on Laplace I seadus. p on kõverpinnaga üksteisest eraldatud külgnevate faaside vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on
annaabi.ee 
