Tallinn University Natural and exact sciences Molecular Biochemistry and Ecology Maria Gnidenko Capillary electrophoresis Essay Supervisor: Kert Martma Tallinn 2015 Table of contents Acronyms and symbols used Introduction History and development Physical basis and principle of separation Elektrophoresis Electroosmotic flow Separation process Electrodispersion Various methods of separation Capillary zone electrophoresis (CZE) ...
u 150a tagasi tehti seemnetsest jahu ja lisati leivataignale Ravimina kasutatakse taime maapealset osa - ürti Ravimist võetakse sisse leotisena Välispidiselt tarvitatakse neid nahahaiguste, haavade, haavandite ja põrutuste raviks Ohud Ägedate kuseteede põletike puhul on linnurohi ränihappesisalduse tõttu vastunäidustatud Liiga sageli linnurohuteed juues, kahjustab see hambavaapa! Mida sisaldab Räni Flavoonine -kollast värvi,lahustuvad vees halvasti või üldse mitte,kapilaarne tugevdavad omadused Kasutatud http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/linnuroh.htm http://www.ohtuleht.ee/204384/taime http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=492tark-korja-ja-kuivata http://raulpage.org/ravimtaimed https://litmir.biz/rd/172318/p2
Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3. Otsime puhta sidemerulli 4. Surume sidemerulliga haava kinni 5. Seome tugevasti kinni Arteriaalne verejooks - žgutt. 1. Seotakse vähemalt mõne cm laiune side ümber surumiskoha 2
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad.
a) Kapillaarne poorsus peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides b) mittekapillaarne poorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.) MEHHAANIKA Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad.
annaabi.ee 
