jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal seovad spermatosoidide pinnal olevaid valke. Tagatakse spermatosoidide elujõulisus pikema ajaperioodi jooksul. Seda toetab munajuha epiteeli toodetud sekreet. Viljastumiskeskkond – viljastumine toimub ampulla piirkonnas. Munarakku on võimelised viljastama spermid, mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks. Kapatsitatsiooni soodustavad lümfotsüütide toodetud reaktiivsed hapnikuradikaalid. Embrüo transport – tagatakse embrüo õigeaegne jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Munajuhas on erinevaid toitaineid ja kasvufaktoreid, mis on vajalikud embrüo arenguks. Kui embrüo jõuaks liiga vara emakasse, siis
membraanipotensiaali muutust. Kolesterooli eemaldamine plasmamembraanist stimuleerib ioonkanalite avanemist, mis võimaldavad Ca2+ ja karbonaadiioonide rakku sisenemise. Ca2+ ja HCO3- ioonid aktiveerivad adenüültsüklaasi ning moodustub cAMP. cAMP kontsentratsiooni tõus põhjustab valkude fosforüleerumise. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni. Seostumist kontrollib ZP3 (hiires) ja seda äratundvad valgud. Sperm seostub ja siseneb külg ees Akrosomaalreaktsioonil lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid. Nende abil lüüsib sperm zonasse augu ja membraanid saavad sulanduda. Spermi ja munaraku membraanide ühinemisel liiguvad munarakku spermi pronukleus, tsentriool ja vibur. Polüspermia vältimine - aeglane blokk.
sidekoesse primaarfolliikulitena suguküpsust ootama. Sündides sisaldab kumbki munasari 200 000 kuni 2 miljonit primaarset ootsüüti, suguküpsuseni jõudes on alles umbes 40 000. Täisküpsuse ja ovulatsioonini jõuab umbes 400 munarakku. Viljastumine 200 miljonist seemnepurske käigus naise suguteedesse sattunud seemnerakust jõuab vaid 1% emakakaela ja vaid 200 munarakuni munajuhas. Päralejõudnud seemnerakud läbivad 7 tundi kestva kapatsitatsiooni muutuvad naise suguteede sekreetide mõjul suuteliseks munaraku plasmamembraani läbima. Seemnerakk peab läbima 2 kihti granuulrakkude kihi munaraku ümber ja glükoproteiinide kihi selle ning plasmamembraani vahel. Kui spermarakk on munarakuni jõudnud, läbib munarakk meioosi II etapi, jagunedes suuremaks ja väiksemaks rakuks. Munaraku meioos lõpeb viljastumise käigus, tulemuseks üks funktsionaalne munarakk ja kaks polaarkehakest.
Kokku 40-60 päeva Spermide liikumine spermid liiguvad ATP energia arve kiirusega 4-5mm/min. Liikumisel emaslooma munajuhasse aitavad emaslooma suguteede kontraktsioonid (stimuleerivad seemnevedeliku prostaglandiinid). Spermide eluiga emaslooma suguteedes on kuni 48h. Spermide kapatsitatsioon protsesside kogum, mis muudab spermi viljastamisvõimeliseks. Eemaldatakse ensüüme inhibeerivad ja membraane stabiliseerivad valgud, mis on lisanudnud seemnevedelikuga. Kapatsitatsiooni on võimalik ka kunstlikult esile kutsuda spermide külmutamis/sulatamisega ja spetsiifilistes lahustes inkubeerimisega. Kapatsiteerunud spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid:
Termotaksis – kapatsiteerunud spermid on võimelised tunnetama temperatuurigradienti munajuha erinevates piirkondades. Munajuha kitsuse (isthmus) piirkond on jahedam ja ampulli (ampulla) piirkond, kus toimub viljastumine, on soojem. Kapatsiteerunud spermid liiguvad eelistatult kõrgema temperatuuri suunas. Kehasisese viljastumisega loomadel (nt imetajatel) võivad emase suguteed sekreteerida spetsiifilisi regioonist sõltuvaid molekule, mis mõjutavad spermide liikuvust ja kapatsitatsiooni Granuloosarakkude poolt sekreteeritud progesteroon mõjub spermidele nii atraktiivselt kui ka hüperaktiveerivalt (põhjustades Ca2+ tõusu) Samaaegselt spermide transpordiga (munajuha kontraktsioonid, hüperaktiivne liikumine) toimub munaraku transport (munajuha kontraktsioonid, ripsmed). Viljastumine toimub normaaalsel juhul munajuha ampulli piirkonnas. 16 Ca 200 spermist, mis jõudsid munarakuni, lõpuks 1 viljastab
annaabi.ee 
