1. Sulle ei meeldi, et ma sellest räägin? 2. Sinu arvates on see pisiasi? 3. Sinu arvates see asi nii hull ka ei ole? 4. Sa ei teadnud, et see mind häirib? 5. Kuidas me võiksime seda koos lahendada? Berne’i tasandid Vanema tasand- käskiv, moraali lugemine, konservatiivne Täiskasvanu tasad- tõsine, rahulik Lapse tasand- loomulik, kohanenud (teeb kuidas on sobiv) Konflikti lahendusviisid Vajaduskonflikt (võitja-kaotaja) Võitja-võitja meetod 0-aste kaotushirmu maha võtmine 1. Oma vajaduste sõnastamine 2. Ajurünnak, lahendusvariantide välja pakkumiseks 3. Varianide hindamine 4. Sobiva välja valimine ja tegevusplaani koostamine 5. Plaani elluviimine 6. Tagasiside Väärtuskonflikt *otsene kahju puudub *keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3
Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilastele ka õppimise tähtsust selgitada. Seega on õppimine mingis vanuses lihtsalt kohustus ning vajalik tegevus, et kasvada asjalikuks täiskasvanuks. Ometi omandavad needsamad üldised fraasid meie elus ühel hetkel teise, sügavama tähenduse. Need laused
kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada. Sunudstega tüüpi köidab hüsteerilise juures avatus, elu kirevus, elavus. Hüsteerilist tüüpi köidab sundustega inimese juures usaldusväärsus, järjekindlus, stabiilsus, mida tema enda elus ei ole. Võib eksisteerida kultuure, ajaloolisi perioode vms, kus mingi tüüp võib saada valdavaks. Näiteks talupoeglik kultuur soosib sundustega tüüpi, sest see soosib traditsioone. Tänapäevane
Nad on visad ka raskuste talumisel tundehellad. Kui neil lähevad asjad hästi, siis nad ei pane seda tavaliselt enda võimete arvele, vaid asjaolude kokkulanegmisele või juhusele. Partnersuhted Soov olla armastatud ja soov armastada on tema jaoks väga tähtis. Seal on ka kõige suuremad ohud tema jaoks. Eelkõige suhetes partneriga võivad tekkida kriisid ja igasugused konfliktid, vaidlused, pinged on depressiivse inimese jaoks hästi raskesti talutavad, sest need tekitavad kaotushirmu. Tihtipeale depressiivsele inimesele jääb arusaamatuks, miks see nii on, et mida rohkem ta püüab, seda rohkem tekib sinna probleeme. Ta näeb vaeva partneri pärast, aga neid kriise tekib järjest juurde. Ta ei saa aru, et põhjuseks on liigne klammerdumine, millest partner püüab ennast päästa. Depressiivne inimene reageerib sellele paanikaga. Sugugi ei ole harv ka see variant, kus nad lähevad välja väljapressimise peale. Nad ähvardavad partnerit
Nad on visad ka raskuste talumisel tundehellad. Kui neil lähevad asjad hästi, siis nad ei pane seda tavaliselt enda võimete arvele, vaid asjaolude kokkulanegmisele või juhusele. Partnersuhted Soov olla armastatud ja soov armastada on tema jaoks väga tähtis. Seal on ka kõige suuremad ohud tema jaoks. Eelkõige suhetes partneriga võivad tekkida kriisid ja igasugused konfliktid, vaidlused, pinged on depressiivse inimese jaoks hästi raskesti talutavad, sest need tekitavad kaotushirmu. Tihtipeale depressiivsele inimesele jääb arusaamatuks, miks see nii on, et mida rohkem ta püüab, seda rohkem tekib sinna probleeme. Ta näeb vaeva partneri pärast, aga neid kriise tekib järjest juurde. Ta ei saa aru, et põhjuseks on liigne klammerdumine, millest partner püüab ennast päästa. Depressiivne inimene reageerib sellele paanikaga. Sugugi ei ole harv ka see variant, kus nad lähevad välja väljapressimise peale. Nad ähvardavad partnerit
teist inimest sellisena nagu ta on. Võidakse avastada see teistugune olemine ja ise ka oma isiksust nii edasi arendada. Praktikas juhtub seda harva ja inimesed püüavad pigem teisi hakata endasarnaseks tegema. Skisoidset hindab depressiivse inimese juures sanssi isoleeritumisest vabanemiseks, võimalus olla nii nagu tema ise pole tundnud, usaldada, kindlana tunda. Depressiivne näeb skisoidses see, et inimene suudab elada ilma kaotushirmu ja süütundeta. Ta näeb skisoidses inimeses ka inimest, kes vajab armastust. Tal on seda jagada. Sunudstega tüüpi köidab hüsteerilise juures avatus, elu kirevus, elavus. Hüsteerilist tüüpi köidab sundustega inimese juures usaldusväärsus, järjekindlus, stabiilsus, mida tema enda elus ei ole. Võib eksisteerida kultuure, ajaloolisi perioode vms, kus mingi tüüp võib saada valdavaks. Näiteks talupoeglik kultuur soosib sundustega tüüpi, sest see soosib traditsioone
annaabi.ee 
