kogemuse alusel järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt I. 3. Situatsioonid* Aeglasele uudse avastamisele eristunud; epilingvistiline keele tundmine lisandub insight ehk taipamine. Nt. Köhleri katsed * Puudulik metakognitsioon enese ja teiste vaimseid ahvidega omadusi mõistavad eelkõige läbi tegevuste ja * ahvid teevad tööriistu keerulisemalt Kanzi õppis sündmuste paari päevaga saama kivist terava servaga kilde sellises II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid järjekorras:- taob käeshoitud kive nõrgalt üksteise (teaduslikud mõisted) (al. 7 a.v.) vastu- taob käeshoitud kive tugevalt üksteise vastu- * Sõnaga osutatava rühma moodustamise aluseks on insight! viskas kivi vastu kivipõrandat- õues (ilma individual
Renoir Picasso Braque, Matisse * Tuvid eristavad ka Bachi Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks uudsed paarid (AC, BD, jt). Omandasid "transitiivse järelduse": Kui A>B ja B>C siis A>C I. 3. Situatsioonid * Aeglasele uudse avastamisele lisandub insight ehk taipamine. Nt. Köhleri katsed ahvidega * ahvid teevad tööriistu keerulisemalt Kanzi õppis paari päevaga saama kivist terava servaga kilde sellises järjekorras: - taob käeshoitud kive nõrgalt üksteise vastu - taob käeshoitud kive tugevalt üksteise vastu - insight! viskas kivi vastu kivipõrandat - õues (ilma põrandata) taob kõvasti kive üksteise vastu - insight! õues suunatud viskamine mahapandud kivi pihta * looduses jälgitud 3-osalise tööriista (alas-alasi tasakaalustaja-haamer) tegemist
millest selgus et tema oma simpans Nim Chimpsky sõnakasutus oli lapse omaga võrreldes ebaoriginaalne, ta kasutas varem hooldajate poolt korduvalt esitatud keelelisi konstruktsioone ega arenenud edasi keele reeglitest arusaamise osas. Terrace arvates õpivad ahvid hüvituste saamiseks ära teatud reaktsioonid ("Veel õuna sööma. Banaan. Rosin. Veel puuvili.") samalaadselt tuvide ja teiste operantse tingituse oludes uuritud elusolenditega. Georgia Ülikoolis uuriti pügmeesimpans Kanzi't, kes omandas 17 kuulise õppeaja jooksul klaviatuuri abiga suheldes 50 sõna ning suutis neid 800-s erinevas kombinatsioonis kasutada. Eriti rõhutati Kanzi suutlikkust sümboleid uudsel viisil kombineerida. ("Kanzi ajama taga inimene. Inimene ajama taga Kanzi"). Kanzi edu aluseks peetakse seda, et tal oli võimalus kõrvalt vaadata, kuidas tema emale klaviatuuri kaudu inimestega suhtlemist õpetati. Kanzi ja tema noorema õe Mulika edusammud on üllatavad ja annavad aluse vaidlustada
Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt: emane šimpans Washoe õppis ära ligi 200 kurttummade žesti, peale selle ta kasutas neid žeste sobivates kontekstides põimis neid omavahel ühte uudsetel viisidel mõistis abstraktseid mõisteid, nt sai aru, et “avatud” käib nii ukse kui ka tikutopsi vms kohta; “koer” seostus nii pekingi paleekoera nägemise kui ka suure koera haukumise kuulmisega jne. Kääbusšimpans Kanzi oli võimeline täitma detailset instruktsioonide seeriat. Kanzit ennast ei oldud muide treenitud; ta õppis väiksena kasutama arvutiklaviatuuri ja suulistest käsklustest aru saama oma võõrasema kõrvalt, keda püüti edutult suhtlema õpetada. Viimane asjaolu demonstreerib ühtlasi tundlike perioodide arvestamise tähtsust õppimisvõimes. Kokkuvõttes: Paljudel loomadel on märkimisväärne suhtlemisvõime (iseasi, kas soovitakse seda nimetada keeleks või mitte)