Port Antonio (10 500) § Riigilipp § Riigi vapp Riigikord Aastal 1962 vabanes Jamaica Briti koloonia staatusest ja on nüüd unitaarne vabariik. Riigipeaks on siiski ametlikult Suurbritannia monarh. Kohapeal esindab teda kindralkuberner, kelle kohustused on enamasti tseremoniaalsed. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister. Vaatamisväärsused ja tegevused § Väljasõidud loodusesse autode, jalgrataste, kanuude ja ATV-dega. § Botaanikaaedade ja turismitalude külastus § Ratsutamine ja ratsaspordikeskus § Veesport, rannad, kruiisid § Joad ja veekeskused § Poed ja meelelahutus § Jõgedel parvetamine § Vee ja seikluspargid § Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus § http://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica § http:// www.google.ee/images?hl=et&biw=1099&bih=737&q=jamaica&um=1&ie=UTF-8& § http://www
3.päev Kanuumatk algusega Tõhela järve lüüsidest mööda Paadrema jõge Paastalu puhkekeskuseni. Pikkus 15 km. Võimalikud puhkepaigad poole maa peal. Söök puhkekeskuses. Matka lõpp. Matka logistika: transpordivahendid mida veel kasutatakse (algus ja lõpp-punkt) Selleks, et matkal logistiliselt sihtpuntide vahel liikuda on vaja trantspordivahenditest autot koos kanuusi vedava alusega. Jõõpresse, Valgerannast Erimstusse, Ermistust Tõhelasse ja Paatsalust tagasi kanuude hoiupaika. Matkajuhi valik ja ajalikud kompetentsid (mitu matkajuhti, miks, millised oskused sertifikaadid on vajalikud): Matkajuhte võiks olla kaks, mis viiks riskd minimaalseks. Nende kompetentsuse hulka peaks kuuluma: matka planeerimis-, riskijuhtimis- ja päästeoskus. Oskama anda edukalt esmaabi. Neil peaks olema väljaõpe ja kogemus kanuumatkade valdkonnas. Peab tundma kasutatavat varustust ja tagama selle turvalise kasutamisvõimaluse, soovituslikult omama vastutuskindlustust
Õhuke, 14-16 mm paksune kanuusein kuumeb läbi ja poole tunni pärast on kanuusse valatud vesi päris soe. Õhuke kanuusein muutub elastseks ja ühtlasi tekkib puidu rakkudes esimesed pingejõud. Sütel edasi-tagasi veeretatava kanuu välispind hakkab kuumuses kuivama ja kokku tõmbuma, kuna kanuu sees olev soe vesi paistutab kanuu sisepinda. Kanuul on oma kuju tõttu iseenesestki soodumus laiemaks painduda, sellele on kerge kätega kaasa aidata. Nüüd võetakse appi ka kanuude laiaks painutamise pulgad. Peeni, sõrmejämedusi pulki on kerge kanuu sisse suruda nii, et üks ots toetub kanuu keskel ühe põhjaserva ja teine ots vastaspoolse külje serva taha. Teine sama pikk pulk pannakse 10 vastassuunaliselt - eelmisega risti. Pulgad jäävad algul vibuloogana kaardu ja suruvad kanuu üsna tugeva jõuga seni laimaks, kuni kepid sirgeks tõmbuvad.
Lülipuit on kahvatupruun, pruunikas- või hallikaskollane, kahvatulilla varjundiga ja lõhnav. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Vaigukanalid puuduvad. Kui lülipuit on väga vastupidav mädanemise suhtes, eriti kokkupuutes mullaga, siis maltspuit ümarpuidul mädaneb väga hästi. Puitu kasutatakse eeskätt seal kus vajatakse suurt mädanemiskindlust ja kus on võimalik väike mehaaniline tugevus, nagu postide, vaiade, sindlite, paatide, eriti kanuude raamistiku ja mõlade, varem ka raudteeliiprite, vaatide, lihtsa mööbli jm valmistamisel. Esimesed Põhja-Ameerika idaosa kolonistid kasutasid elupuupuitu oma onnide ehitamiseks, sellest tehti nii sõrestik, puidu ha lõhestatuse tõttu põranda- ja katuseplangud ning hea töödeldavuse ja lõhna tõttu ka mööbel. Kuiva, ebemelist ja nõrgalt vaigust sisekoort kasutati tule süütamisel ja imeva materjalina haavade sidumisel.
kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. · Puit on kerge, pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas sirgekiuline ja ühesuguse tekstuuriga, mistõttu hästi töödeldav, ei kõverdu ega keerdu. Puitu kasutatakse eeskätt seal kus vajatakse suurt mädanemiskindlust ja kus on võimalik väike mehaaniline tugevus, nagu postide, vaiade, sindlite, paatide, eriti kanuude raamistiku ja mõlade, varem ka raudteeliiprite, vaatide, lihtsa mööbli jm valmistamisel. Thuja plicata - Esineb looduslikult Põhja-Ameerika lääneosas, kus kasvab põhiliselt mägiojade kallastel 1500-2500 m kõrgusel üle merepinna. Eestis vähearvuline, sest ei talu karme talvi. Eestis kasvavate puude kõrgus kuni 22 m (Taagepera park), suuremaid eksemplare kasvab veel Saaremaal ja Järvseljal jm. Sobiv kasvatada külmade tuulte eest
annaabi.ee 
