ne ega arva olevat. hiskonnas - ka kohtumistja vib teinud olla kurja. Kantsler- kaval kantsler- riigi vaenlane, tahab saada lahti kigist, et ise teistest vimsam olla. Talle tekitab aga peavalu tema enese jooksupoiss, keda ta lekavaldada ei oska. Kantsler seab kannupoisile les lksu, mis pidi talle hukatuse tooma, kuid langes ise sellesse samasse lksu. Tegelased nitavad hiskonnale: kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub + vike "vike inimene" saab jagu suurest ja vimsast kantslerist. Kaks saarlast - Kaks saarlast- ks domineerivam pool, teine alluvam, verevennad. Mlemad mehed mistetakse oma pahategude eest surma, domineerivam saarlane tahab aga kogu s enda kanda vtta, et spra ei hukataks- selleks peab ta kikidest rivistunud meestest mda jooksma- sber paneb talle aga jala ette ja lausub, et koos nad olid terve elu, koos peavad nad ka surema. Autor on valinud need kaks tegelast nitamaks kui suur vib olla sprus ja ohvrimeelsus oma kaaslase suhtes - rhutab verevendluse
Equity vaidlsute lahendamisl rakendama nii Common Law, kui ka kohtutes kasutusel olevaid protseduurireegleid mis viis ka ,,Equity menetluse" oma sisult lähemale tänapäevasele olemusele- kohtuotsuste läbivaatamine eesmärgiga täpsustada lahenduskäiku või selle ümberlükkamise kaudu uuega asendamine. Tänu Equity menetluse allumisest Common Law protseduuri reeglitele kujunes Inglismaal välja uus õigusmõistmise intstitutsioom- The Court of Chancery mis koosnes algselt ainult Kantslerist, kuid peagi lisandus talle ka veel üks kohtunik, Master of Rolls, kes allus Kantslerile ja tema ülesanneteks oli algselt kohtmääruste registri pidamine ja hiljem seaduste ja kohtulahendite registri pidamine, samuti oli MR vastutav kõigi õigustmõistvate organite oluliste lahendite avaldamise eest tagades sellega kohtupraktika kättesaadavuse üldsusele. Nii Kantsler kui ka Master of Rolls on tänaseni Ühendkuningriigi õigusüsteemi olulised osad.
Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88- domineeris kantsleri konstitutsioon- Bismarck, Wilhelm II 1888-1918- keisri keskne Saksamaa; edeva keisri probleem, põhiseadus 1871. suurem osa Preisi põhiseaduslik- arusaam Saksamaast, kui riikide ühendusest, mis on koondunud ümber Preisimaa), Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90), arusaam raudsest kantslerist. Saksamaa ühendamise suur tehnoloog. Domineeris keiser Wilhelm I üle. Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis (Bismarck VS Willhelm II) Liidunõukogu (Bundesrat) – seadusandlus ja järelvalve, Preisil veto; Preisimaa ja Saksamaa riikide liidus olevad riigid. Ei õnnestu Preisimaal Baieri nurkasurumine, Parlament (Reichstag) – otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata; seadused ei tule parlamendist
Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn. Igal osariigil on oma põhiseadus, parlament, valitsus eesotsas kuberneriga ning oma kohtukorraldus. Põhiseadus alates 1787. Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress),
Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik- Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines. Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (=peaminister) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler. Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt. USA Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn. Igal osariigil on oma põhiseadus, parlament, valitsus eesotsas kuberneriga ning oma kohtukorraldus. Põhiseadus alates 1787
annaabi.ee 
