Wilhelm I sai kaasvalitsejaks, loodi Saksa rahvusliit. 2. Kuidas ühendati Saksamaa? Purustati Taani. Kaotati Saksa liit. Alistati Prantsusmaa. 3. Kes olid: Wilhelm I, Wilhelm II, O.von Bismarck. Wilhelm I - Preisi kuningas ja saksa keisririigi keiser. Ühendas Saksamaa Bismarcki abiga. WII = Viimane Preisi kuningas & Saksa keiser. Soovis ainuvalitseda. Bismarck = Preisi valitsusjuht WI ajal. Ühendas Saksamaa. Vägivaldne. 4. Miks oli O.von Bismarck kantslerina raudne? Ta pooldas vägivalda, ei kuulanud Maapäeva. 5. Mis toimus 1871.aastal? Kuulutati välja Saksa keisririik 6. Mida kujutas endast Wilhelm II ,,uus kurss"? Väliskaubandus, naised 11h, lastetöö keelatud, puhkepäev. 7. Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat? Julmem, kogemused puudusid, vägivald. 8. Kuidas sai võimule Napoleon III? Ta korraldas riigipöörde ja koondas võimu endale. 9.Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa
kulisside taga. Kui kantsler Schleicher avastas, et ei suuda kokku panna valitsust, mille president Hindenburg heaks kiidaks, hakkas ta mängima mõttega parlament laiali saata ja lükata valimised sügiseni edasi. Selline teguviis oleks põhjustanud Saksamaal kodusõja. Schleicheri aeg sai ümber ja ta astus 28. jaanuaril 1933 tagasi. Ta teatas presidendile, et on ainult kolm võimalust: Hitleri enamusvalitsus, Hitleri vähemusvalitsus või kantslerina jätkab ta ise. Hindenburg koos lähemate nõuandjatega pidasid juba alates 18. jaanuarist Hitleriga pingelisi läbirääkimisi. Hitler kinnitas üha, et ei nõustu millegi muu kui kantsleriametiga. Hindenburg keeldus ja 6 osutus peaaegu sama kangekaelseks. Lõpus otsustas president määrata "boheemlasest kaprali" uueks riigijuhiks [2 lk. 197-204]. 5. Kogu võim Hitlerile
sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud. 4. 20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne, sestrahvas ei uskunud demokraatiasse, kellegil polnud kogemust demokraatiaga idas, ka arvati et majanduskriisist saab välja vaid kindla käega. 5. Kuidas Kantsler, riigipäeva hoone põlemine(Hitler süüdistas kommuniste), erakorraline volitus(sai loa kantslerina oma korra kehtestada), Riigipäeva valimine(ei saand enamust aga sai suurema osa), presidenti võim(võttis kantslerina presidendi võimu endale), füürer(kuulutab end saksa füürerik). ÕIGE VASTUS (Hitleri meelest oli demokraatia üks Saksamaad õõnestav tegur, mis lasi elada teistel rahvustel elada Saksamaal ja solkida saksa verd. Aaria rassi puhtuse säilitamine oli suurim eesmärk.) miks 23
saavutada häälteenamust parempoolsete parteide ees kokkuvõetuna. Seetõttu pani valitsuse kokku CDU juht, endine Kölni linnapea Konrad Adenauer, kes oli kantsleriks septembrist 1949 kuni oktoobrini 1963. Valitsusse kuulusid veel CSU, FDP ja väike Saksa Partei. Esimeseks Liitvabariigi presidendiks valiti FDP kandidaat Theodor Heuss. Saksamaa Liitvabariigi sisepoliitika peale 1949. aastat püsis stabiilne. 1953. aasta valimistel võitis taas CDU/CSU11 ning Adenauer jätkas kantslerina. SPD esimeheks aastail 1952-1963 (peale Schumacheri surma) oli Erich Ollenhauer, kes kaotas Adenauerile ka 1957. aasta valimistel. Samuti said sotsiaaldemolraadid lüüa presidendivalimistel 1959, kui Heussi järglaseks valiti CDU kandidaat Heinrich Lübke. Adenaueri valitsuse teine mees oli majandusminister Ludwig Erhard, kelle suureks saavutuseks oli kuulus Saksa ,,majandusime" (Wirtschaftswunder). Mõjukas mees oli ka
Kerkisid esile jälle natsid, kes tahtsid au taastada, kaotada reparatsioonimaksed jne.. 1931 lõpetabki reparatsioonimaksed. Valimisi on väga tihti. 4a ei pea üksiki partei ega valitsus vastu, Kõige rohkem said natsid 1932 230 kohta parlamendis. Ebaausatel valimistel veel rohkem. Natsid olid parempoolsed. Teised olid kommunistid ja sotsiaaldemokraadid. Nad ei saanud omavahel läbi. Muidu oleks saanud liituda ja moodustada enamiku Parlamendis ja ka koalitsiooni. Nüüd aga peab Hitler kantslerina koalitsiooni moodustama. Tuleb vähemusvalitsus. Seega ei olnud mõttekas. Valitsuses oli natsi ministreid 3. 1933 on valimiskampaania, kus tahtekase kommunistide kõrvaldada. Riigipäevahoone pandi põlema ja süüdistati kommuniste. Hitler kuulutas välja erakorralise seisukorra, millega põhiseadus ei kehtinud. Järgmistel päevadel kiidab riigipäev selle heaks. Kui sots.dem. hääletavad selle vastu, siis kõrvaldab Hitler ka nemad. 1934 sureb president Hindenburg,
annaabi.ee 
