Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste nimel tööd teha ja vaeva näha, siis lähevad need täide, tuleb vaid ise ette võtta ning mitte lasta end liigselt kriitikal mõjutada.
Hardcore Punk Hardcore punk on punk rocki alažanr, mis on harilikust 70ndate punk rockist kiirem ja karmim. Ka hardcore punkil on alaliike ja nendeks on emo, hatecore, screamom jne. Jerry Lee Lewis Jerry Lee Lewis sündis 29. septembril 1935 Ferriday Louisianas. Klaverit hakkas ta õppima 8-aastaselt. Lauljakarjääri alustas Jerry Lee Sam Phillipsi Sun stuudios Memphises Tennessee osariigis 1954. aastal. Muusikastiili poolest mängis ta peamiselt rock'n'roll'i, kantrit ja boogie-woogie't,ning seda kõike klaveril. Kontsertidel kasutas ta klahvide vajutamiseks jalgu, tagumikku, küünarnukke jne, kolkis klaveri liikuvaid osi ja vahel kiskus neid küljest. Kuulsaks sai ta looga “Whole Lotta Shakin’ Goin’ On„ ning peagi valmis ka tema suurim hitt “ Great Balls of Fire„. Elu jooksul on tal olnud 5 naist ja 5 last. Praegu elab Jerry Lee Lewis oma rantšos ja annab aeg-ajalt kontserte. Bill Haley & His Comets
Mikrofonide taga oli peale Tommyboy ja Mai ka Alko oma riimidega. 2006 sügisel muutus ka koosseis: Juss ja Märt pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega. 2007 aasta alguses liitusid Külalistega Raivi Rohumets (kitarr) ja Tarmo Kiuru (perkussioon). Segu jazzist ja räpist laienes millekski enamaks, haarates üha uusi motiive kõigi lemmikmuusikastiilidest – pisut souli, fanki, rokki, bluusi, kantrit ja reggaet. 2008 aasta sõbrapäevaks saadi valmis oma esimese raadiosingli „Armastus on armastus“. 2008. aasta kevadel toimusid Külalistes mõned vangerdused: klahvpille tuli mängima Rain Rämmal ja Sveni toolile trummide taha istus Tarmo. Sellise koosseisu ja noore ning andeka heliinseneri Jaan-Andres Tellusega asuti ka plaati lindistama mis käesolevaks sügis-talviseks hooajaks lõpuks valmis ja poelettidele sai. 2009 aasta juulikuus toimus
pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega. Seninägematu hooga otsisime rütme, meloodiaid ja saundi, mis oleks meeldiv ja meeldejääv. 2007 aasta alguses liitusid Külalistega Raivi Rohumets (kitarr) ja Tarmo Kiuru (perkussioon). Meie flirt jazzi ja räpiga laienes millekski enamaks, haarates üha uusi motiive kõigi lemmikmuusikastiilidest pisut souli, fanki, rokki, bluusi, kantrit ja reggaet. Enamus proove tehti Otsakooli keldri klassikaliste löökpillide harjutusklassis, mis põhjustas eelpool mainitud eriala usinatele harjutajatele teatavat ebamugavust ja ehk ka pisukest meelehärmi. Et seda olukorda muuta, kolisime sama aasta sügisel hubasesse stuudiosse, kus 2008 aasta sõbrapäevaks said valmis oma esimese raadiosingli ,,Armastus on armastus". 2008. aasta kevadel toimusid Külalistes mõned vangerdused: klahvpille tuli
* Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled. Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must
akordidel. Rütm on kergelt kiikuv, tihti kasutatakse sünkopeeritud rütme. Traditsioonilised saatepillid on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver, basskitarr, suupill ja havai kitarr. Hiljem on lisandunud trummid ja ka elektrilised pillid. Laulud võivad olla lüürilised ja kõnelda armastusest, esineb ka religiooseid teemasid ning ballaadilikke jutustusi. Kantri tuntumad alaliigid on bluegrass, honky tonk, country rock. Kantrit mängitakse ka tantsude square dance, line dance - saateks. Tuntuimad esindajad: Jimmie Rogers, Hank Williams, Johnny Cash, Willie Nelson, Kennedy Rogers, Dolly Parton. (Skuin jt 2007 lk 137) 6 2.1 Rythm and blues Rythm and blues (tihti lühendatult R&B, R'n'B) on populaarne arfoameerika muusikastiil, mis tekkis 1940. aastatel. Terminit kasutati algselt plaadifirmade
ka Vanemuise teater. Fixi aegu kujunes ka tema laulurepertuaar välja, mis kätkes tegelikult küll praktiliselt kogu lauluvara, mida pakub esitajale levimuusikamaailm. (ibid: 90-91) 1984. aastal kolis Vrait elama Tallinnasse. Seal avanesid võimalused koostööks erinevate kollektiividega ja süveneda rohkem eri stiili muusikasse. Koos pianist Jaak Jürissoniga esitab ta intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis Kõrvitsa ansambliga on Silvi Vrait tutvustanud peamiselt eesti heliloojate uusi laule, kuid mida ta ka ei laulaks- kõik jõuab publikunisisemise sära ja hingestatusega. Suure ulatusega varjundirikas ja tundeküllane hääl, intonantsioonitäpsus, stiilitaju ja loomupärane musikaalsus lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat.
muusikat ja liigitavad oma lemmikmuusika alla palju erinevaid stiile. Leidub ka neid, kes ei ole ühegi muusika kindlad austajad, vaid kuulavad kõike. Joonis 4. Muusikastiili eelistused Kõige populaarsemaks lemmikmuusikastiiliks kujunes pop 19 vastajaga. Järgmisteks populaarsemateks valiti house 15 vastajaga, disco 12 vastajaga ja hip hop 10 vastajaga. Kõige 20 vähem eelistavad noored kuulata folk'i, indie't, kantrit, alternatiivmuusikat ja K-popi neid 5 muusikastiili valiti igat stiili ainult 1 kord. 5.5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis Küsitlusega sai uuritud, mis täpsemalt köidab kuulajat muusikas, mida regulaarselt kuulatakse. Joonis 5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis Selgus, et kõige tähtsam muusikapala või stiili juures on rütm. Väga tähtsad komponendid on meloodia 28% ja harmoonia 17%
annaabi.ee 
