ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida
ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli
selgelt Buxtehude stiili. 2. Weimar (17081717): Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. 3. Köthen (17171723): Õukonna kapellmeister, keskendus nüüd peamiselt orkestri ja klavessiinimuusikale 4. Leipzig (17231750): Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju vokaalmuusikat kantaadid ja passioonid Instrumentaalmuusika Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Oma oreliloomingus ühendas Bach saksa erinevate koolkondade stiilid. Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid, mistõttu võib vaadelda tema loomingut kogu varasema saksa orelikunsti kokkuvõttena
II.Weimar(1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. III.Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. IV.Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Kirjutas palju kantaate, esimene oratooriumlik suurteos-Johannese passioon, sügavaim Matteuse passioon. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. ,,Hästitempereeritud klaviir" Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju mure mõtteid" Ilmalikud kantaadid: "Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat". Matteuse passion, Missa h-moll,"Jõuluoratoorium","Brandenburgi kontsert", "Muusikaline ohver"
annaabi.ee 
