väiksemi läbimõõdu suhe ei ole üle kahe. · Ovaaloks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on 2...4. · Piklik oks läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Külgoks laua küljele ulatuv oks · Servoks laua servale ulatuv oks · Kantoks laua kandile ulatuv oks · Õmblusoks sortimendi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. · Tiiboks kandioks, mis lõigatud selliselt, et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem 4st. · Sõrgoks 2 tiib-või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oks aastarõngad moodustavad ümbritseva puiduga ühtse terviku oksa läbilõike ümbermõõdust mitte vähem kui ¾
Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. Umboks on tekkinud eemaldunud oksa tüüka ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ei ulatu pinnale, aga on näha haavandlaikude või puhetistena. Piklik oks on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks on laua küljele ulatuv oks. Servoks on laua servale ulatuv oks. Kantoks on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust. Koondoksad ümmargused, ovaal- ja kantoksad, mis on koondunud kahe- ja rohkem oksa kaupa sortimendi lõigul. Sõrgoks e hargnev oks. Kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, terve oks, hele terve
tehislikult vana ilme andmiseks). Toonesepp- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 2-3 mm. Puidusikk- vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm. Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga. Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) Puidu rikked: Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa)
(EVS kuni 1,5). · Ovaaloks on oma pikitelje suhtes läbi lõigatud sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on suurem kahest, kuid väiksem neljast (EVS 1,5 kuni 4). · Piklik oks (Pikkoks) on läbi lõigatud piki oma pikitelge või selle suhtes sellise nurga all, et suurema ja väiksema läbimõõdu suhe on suurem neljast. · Külgoks (Küljeoks) on laua küljele ulatuv oks. · Servoks (Servaoks) on laua servale ulatuv oks. · Kantoks (Kandioks) on laua kandile ulatuv oks. · Otsoks on otspinnale ulatuv oks. · Õmblusoksaks nimetatakse sortimendi külge kogu selle laiuses läbivat piklikku oksa. · Tiiboks kandioks. Mis on lõigatud selliselt, et küljel on oksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. · Sõrgoks - kaks tiib- või pikkoksa, mis on nähtavad samal küljel ja lähtuvad ligikaudu samast punktist. · Kokkukasvanud oksa aastarõngad moodustavad ümbritseva
Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) PUIDU RIKKED Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi) Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis) Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi) Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt: ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja
annaabi.ee 
