Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule) seevastu jälgib täielikult itaalia ooperi stiili: Oma teenistuses kirjutas Purcell ka väiksemaid muusikalisi vorme -- analoogseid itaalia kantaatidele. Tema vaimulikus loomingus sündis anthem, mis on sarnane saksa kirikukantaadile. Kirjutanud üle 100 soololaulu + ligi 150 lavamuusikast pärit laulu. Purcelli koht inglise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Kuid paraku jäi Purcell inglaste jaoks pikaks ajaks ainsaks oma rahvusest heliloojaks -- pärast teda sai inglise muusika suurkujuks algul Georg Friedrich Händel, seejärel Joseph Haydn ning alles Edward Elgar (1857- 1934) päästis 19
Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid, prelüüde, kontserdeid ja süite, orelimuusikas kontserdeid, fuugasid, ja toccatasid. Aga Teie?
Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia, gruusia, moldova, kasahhi, ukraina, tadziki, saksa, poola, valgevene jpt keeltesse. Tungla
1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega. See viis "Güntherschule" avamiseni koos Dorothea Güntheriga 1924.a. See oli tantsu, võimlemise ja muusika kool., kus oli leitud uusi seoseid. Siin arenesid välja tema Schulwerki olulised põhimõtted. "Schulwerki", võib vaadelda kui eelastet tema lavalistele kantaatidele. Koostös K. Maendleriga pandi alus uuele instrumentaariumile (nn. Orffi pillid). 1930-33 töötas dirigendina Müncheni Bachi ühingus, tema stiil sai siit mõjutusi. Carmina Burana loomisega 1937 oli Orffi muusikastiil välja kujunenud. Orff oli rahvusvahelise autoriteediga ja väga kuulus helilooja. Tema Schulwerk on tõlgitud rohkem kui 16 keelde. Alates 1961 juhatas Salzburgis Orffi instituuti "Mozarteumi Akadeemias. " Suri 1982 Münchenis. "Carmina burana" 1934-36 aluseks 13.saj
1915-17 oli "Müncher Kammerspielen" kapellmeister, 1917-18 teatri kapellmeister Mannheimis ja Darmstadtis. 1919 tuli tagasi Münchenisse. Tundis suurt huvi vanamuusika, eriti Monteverdi vastu. Tegeles liikumise ja rütmiküsimustega. See viis "Güntherschule" avamiseni koos Dorothea Güntheriga 1924.a. See oli tantsu, võimlemise ja muusika kool., kus oli leitud uusi seoseid. Siin arenesid välja tema Schulwerki olulised põhimõtted. "Schulwerki", võib vaadelda kui eelastet tema lavalistele kantaatidele. Koostös K. Maendleriga pandi alus uuele instrumentaariumile (nn. Orffi pillid). 1930-33 töötas dirigendina Müncheni Bachi ühingus, tema stiil sai siit mõjutusi. Carmina Burana loomisega 1937 oli Orffi muusikastiil välja kujunenud. Orff oli rahvusvahelise autoriteediga ja väga kuulus helilooja. Tema Schulwerk on tõlgitud rohkem kui 16 keelde. Alates 1961 juhatas Salzburgis Orffi instituuti "Mozarteumi Akadeemias. " Suri 1982 Münchenis. "Carmina burana" 1934-36 aluseks 13.saj
"Wie schön leuchtet der Morgenstern", BWV 1 ("Nüüd paistab meile kaunisti"). Kantaat pärineb 17.sajandi vaimullikust kontserdist, mille tekst on võetud enamasti Piiblist või Luteri koraalist. sajandi lõpul sai kantaat luterliku junalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks ja siis koosnes see juba paljudest osadest, tavaliselt nii aariatest kui kooridest. Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika, eriti Buxtehude looming. 18.saj algul hakati kantaatidele luuletama spetsiaalseid tekste. Piiblilaused ja koraalisalmid jäid endiselt üheks osaks, kuid juurde luuletatud tekst, mis neid vabalt kommenteerib, sai valdavaks. Leipzigis oli kantaat väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest, see esitati pärast evangeeliumi lugemist ja enne jutlust. Sisuliselt on kantaat otsekui muusikaline jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isiklikku lüürilise vaatenurga alt.
annaabi.ee 
