veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: · kanonistika algus ja õitseng · kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. · kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said
õiguse areng: alates 1054.a teadusliku kanoonilise õiguse õitseng. XII sajandil algab kanoonilise normistiku süstematiseerimine ja kodifitseerimine.V 1517 - …. uusaja katoliiklik kirikuõigus: Peale usureformi algab kanoonilise õiguse taandumine. Luther nõudis kanoonilise õiguse asemele täiesti uut õigust.Maadeavastusega siiski kanooniline õigus levis, kuid peale Pr revolutsiooni ja valgustusaega kaotas oluliselt omatähtsust väljaspool kirikut. 20. Kanonistika areng.Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest)kujunemisest. Ivo v. Chartres’ Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres’i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet,Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui kateaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse õppimiseks. Teos valmis1093-1095,
püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: • kanonistika algus ja õitseng • kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. • kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas
veel püsima, kuid arengutendentside erinevus Ida ja Lääne vahel järjest suurenes. Idas jäi kanooniline õigus staatiliseks, Läänes oli areng dünaamilisem, mida mõjutas germaani ja keldi faktor. 4. Õhtumaise kristluse kanooniline õiguse periood - 1054 – 1517. 1054.a. leidis aset lõplik kirikulõhe Ida ja Lääne vahel. Kanoonilise õiguse areng hoogustus, tema arengut iseloomustasid: kanonistika algus ja õitseng kiriku aktiivne seadusandlik tegevus, eelkõige paavstide dekreetide ja dekretaalide näol, kirikukogude otsused on vähemolulised. kiriku püüded universaalvõimu saavutamiseks Kanooniline õigus muutus õhtumaise kristluse universaalseks õiguseks, saades esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma