Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles väljendatava erinevuse kriitiliseks mõistmiseks (Simon 1996: 87). Nii tõlkimine kui naine on selle käsitluse järgi opositsioonide süsteemis negatiivne pool. Selline ,,teisesuse" konstrueerimine mees-naine hierarhia kaudu on nähtav eriti tõlkimisele omistatavates seksistlikes metafoorides, millel on lääne traditsioonides tugevad juured. Ajakirjas ,,Keel ja Kirjandus" on toodud kaks üldlevinud originaali ja tõlke vahel
keegi otsib abi isandalt, vaevalt see Allah, pigem inimene Lahendatud on see nii, et sinna on ette pandud käskiv kõne ehk "ütle" (nagu Allah ütleks, mida inimene peab ütlema) 111 neetakse prohveti onu, islamieelses stiilis needmine, ärasõnamine. Ka seda arvatakse, et võiks koraani juurde mitte kuuluda Kanoniseerimine toimus suhteliselt varsti pärast islamiprohveti surma, I 651656 Kaliif algses tähenduses islami prohveti asendus maal. Esimest korda lasi kanoniseerida kaliif Utman Islami kogukond ehk umma, peamiselt jätsid meelde, mis öeldi, osad kirjutasid puulehtedele, kividele Pandi kokku 7 aktsepteeritavat lugemisviisi, tänapäeval peamiselt kasutusel 2 (Wars ja hafs need nende isikute nimed, kelle lugemisviisid jäid ellu) Meka periood 610-622: Ilmutused räägivad peamiselt sellest, et peale Allahi teist jumalat pole (iidne araabia uskumus oli see, et mitu jumalat, polüteistlik)
1943 sai uuesti Moskva ülikooli professoriks, tunnustati. 1945- I seeria Ivan Julma film. II seeria ei tulnud Stalini meelejärgi, alles 1958.a linastus. Kas sahtlisse kirjutati Ivan Groznõi kohta. Ühte päevikut pole siiani avaldatud. Vessinovski (?), alles 60ndatel sai avaldada tema asju. 60ndatest olud muutusid kergemaks. Vene ajalookäsitlus liberaalsem, I.Julma kohta kriitilisemad taas. Riiklik ideoloogia ja võimuideoloogia koos. Grosznõi kui tugeva riigi rajaja, teda ka kanoniseerida (ametlikud kirikud tagasi lükanud, põhjuseks, et lasi pühakuks kuulutatud metropoliidi ära tappa). Obritsina oluline Vm jaoks, et poleks muidu Vene riiklust (juudid ja vene heitijad kukuvad), ka rahvust jms. Hakati Vene-Liivi sõjaga seoses trükkima ,,Zeitunungi". Türklaste teema oluline, kui Vene enda teemat polnud trükkida. Väga ühekülgne kajastamine, Vm vastasus. Hukkamõistev Vm kujutamine, miks siiani venelastesse halvasti suhtutakse. Riik kui inimene seisukoht Groznõi kohta
tsölibaadikohustusega. Varasel ajal valiti paavst ülikute poolt, kindel kord puudus ja see tekitas palju segadusi. Al 11. saj (1059) reegel, et paavsti valivad kardinalid. Puudus enamusprintsiip valimised said olla ainult ühehäälsed. 1079. a rakendati 2/3 enamuse printsiip. 1274. a seati sisse konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid otsuse tegemise ajaks sisse müüritakse ja kus nad järjest vähem toitu saavad piirab otsuse tegemise aega. Al 13. saj on paavstil ainuõigus kanoniseerida uusi pühakuid ja tema kätte koondub sakraalpattude üle kohtumõistmine. Arhiiv on olemas al 15. saj see avaldati 1980. aastate alguses. Paavsti õukoda kutsuti kuuriaks ja tähtis osa sellel on kantselei ehk kardinalide kollegium. Kohtadel juhivad kirikut piiskopid, kelle alguses valivad kohalikud, alates kõrgkeskajast aga toomkapiitel. Peapiiskopid kontrollivad oma provintsi piiskoppe vaimulikes, aga mitte ilmalikes asjades. Tema ametitähiseks on pallium riideriba tema