võõrasema ehk aedkannikese õis. Tema alumisel kroonlehel on olemas ka ilus kannus. Ning õite värvuski ei ole vaid üksluine valkjaskollane: mitmetel kroonlehtedel leidub sageli ka lillakaid laike ja tumedamaid jooni. Umbrohtudele omaselt on ka põldkannikesel hästi arenenud paljunemine. Vahel võib tavaliselt üheaastane põldkannike isegi talve üle elada ja veel teiselgi aastal oma seemneid laiali külvata. Eriti huvitav aga on just enamiku kannikeste seemnete levitamise viis. Nimelt on neil paiskviljad, mis seemnete valmides lähevad järsku väikese krõpsatusega lahti ja lennutavad kõik seemned laiali. Et põldkannikest lihtsamini teiste kannikeste hulgast ära tunda, selleks olgu siinkohal räägitud veel ühest tunnusest. Kannikestel kasvavad varrel tavaliste lehtede all veel abilehed. Need on enamasti poole väiksemad, ilma rootsuta. Põldkannikese abilehed on lõhestunud sügavateks hõlmadeks
kellel esitiibade tipus on hall laik. Sinepiliblikate tiibade kesksulud on lühemad ning seetõttu nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit. Maikuus meeldivad neile kannikeste õied, augustis härjasilmad ja kesalilled. Röövikud toituvad seahernestel (aas-seahernes, kevadine seahernes, mägi- seahernes) ja harilikul nõiahambal, nukkuvad rohukulus (köidisnukk) ja nukud talvituvad. Ei esine eriti sageli. (Viidalepp, Remm 1996: 205) Möödunud suvel võis minu koduümbruses kohata nii kevad- kui suvist sinepiliblikate põlvkonda. 4 Sinepiliblikas härjasilmal toitumas 05.07.2013 2.2
b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenunud, õied vee all.näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandareneud, õied Oder, kannikeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied Apomiksis Sageli puudub õietolm, õied enamus võililli, võivad olla taandarenenud hunditubakad,
kergesti kõikuvad-rappuvad hundinuiad, pujud b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenunud, õied vee all. näkirohi Isetolmlemine Õiekate taandareneud, õied Oder, kannikeste ja (obligatoorne) (õisikud) ei avane maapähkli osad spetsiaalsed (kleistogaamsed) õied Apomiksis Sageli puudub õietolm, õied enamus võililli, võivad olla taandarenenud hunditubakad,
a avaldas Olivier de Serres (1539-1619) mitmeköitelise teose Le Théâtre d'Agriculture, mille 6. köide on pühendatud iluaiandusele, tema arvates peab kujunduse ja taimevaliku osas valitsema suur varieeruvus. Parteri üksikosade piiramiseks soovitas de Serres kasutada madalaid lõhnavaid roht- ja puhmastaimi - lavendlit, rosmariini, münti, tüümiani; hiljem levis soodsa kliima tõttu pukspuu, mis tänaseni rohket kasutamist leiab. Sisepinnad soovitas ta täita lilledega - kannikeste, levkoide, võõrasemade või maikellukestega, seejuures mitte segu, vaid ainult üht sorti lilledega. Ümber parteri üksikosade tuli kasutada värvilist killustikku või liiva, et tagada hea väljanägemine erinevatel aastaaegadel. Lisaks pukspuust pügatud figuuridele kasutati ka kivikujusid, obeliske, püramiide, marmorist või mõnest poolvääriskivist kaunistusi. Erinevate mustrite valimine, taimede, värvide ja teiste kasutatud elementide harmooniline kooskõla olid
annaabi.ee 
