· Uut leivapätsi ei alustatud kunagi õhtul, kuna arvati, et õhtune leib kahaneb, hommikune aga kasvab. · Leivanukk anti tütarlapsele, et tal kasvaks kaunis rind. · Leivapätsi asetamine lauale kumer pool allpool ennustas majaperenaise surma. · Perenaised vajutasid enne küpsetamist leivasse ristimärgi kaitseks halva silma eest. · Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast ,,kärsakese" ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. · Leiva otsast lõigatud esimese kannika nimetuseks on kasvukannikas. Selle söömine aitas lastel suureks kasvada ja tüdrukutel suured rinnad kasvatada. · Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba pere laguneb. · Leivapätsi ei tohtinud lauale asetada alumise koorikuga ülespidi, see tõi riiu majja. · Kes lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Leival oli oluline osa ka rahvakalendri tähtpäevade tähistamisel. Karja õnneks pidi vastlapäeval leiba küpsetama
JÜTS: Ihihih! Ah ta arvab, et ma ei tea, mis (sõrm nina ääres) Kure onu meilt otsib? Valla asju meil arutada ei ole, seda ta ise õues ütles! Küllap tean! (Publiku poole.) MAIEL JÄLLE KOSILANE! – Aga – kes ta võib olla? (Rehealuse Enn ei meeldi poole.) Kas kuulatan? Ei, Maie ütles, see olevat inetu! (Murelikult.) Kui ta aga see pealuu ENN ei ole! Seda ma ei taha! See lipitseb isa ees ikka nagu Karja-Pits kannika ees, ja seljataga sõimab mind «rumalaks poisiks» ja «tahmapeaks». Kas ma ei ole ometi koolis kolmandal kohal –? (Põlgusega.) Va pöidlapurustaja! Kas Kure onu ise mulle ei ütelnud, et see pöidla-lugu õige ei ole ja et ma aga ei tohi sellest nimetada, enne kui asi selge. Seda ma olen ka lubanud, ja mees peab sõna! Aga Maiet ma temale ei anna! (Mõttes ja poolkavalalt.) Miks siis MÄNNIKU MÄRT teda ei võta! Ta ometi viimati ütles mulle, et ta küll
Jakobipäevaks pidi hein valmis olema, sest rohttaimed hakkasid juba puituma ja rohtu oli üsna raske niita. Öeldi: "Raudnael läheb rohtu", "Jakob külvab liiva rohu sisse". Jakobipäevast algas viljalõikuse-aeg. Kui leivajahu peres otsas oli, lõigati rukist uudseleivaks, terad jahvatati käsikiviga. Juulikuu lõpu ja augustikuu tähtpäevad seostuvad uudseleiva ootusega: "Maret (maretapäev, 13. juuli) tuleb mageda leivaga, jaagup hapu leivaga"; "Maret tuleb koogikotiga, jakob toob kõva kannika"; "Jaagup hädaleib, olevipäev (29. juuli) uus leib, laurits (lauritsapäev, 10. aug.) lai leib, pärtlipäev (24. aug.) pääga leib." Sügis Saagid saavad salve. Tütarlapsed kogunevad käsitööd tegema, mehed juttu vestma. Aeg kosjajuttu teha, karjapoisil laadale meelt lahutama minna. Kui kaob rohelus, tuleb hingedeaeg. Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept
oled, keda sa paljaks riisud? Ütle puhtast südamest, mis sa meiega oleksid teinud, kui me koge-mata sinu kätte oleksime langenud? Ara karda, ma jätan sulle niipalju toidukraami siia, et sa vähemalt täna ega homme nälga ei sure. Kiskjaid ei pruugi sa üleliiga karta, sest need ei puutu omasugustesse. Sinu pussi ja püstoli võtan mä- 308 lestuseks kaasa; need on sinu käes kurja küllalt teinud, ehk kõlbavad nüüd mõne hea teo jaoks.» Gabriel võttis kimbust kannika leiba ja pistis selle röövli põue, nii et ots suuni ulatas. Kimpu jälle oma selga upitades ütles ta: «Jumalaga, Siim. Tuleval korral mäletad minu nägu vist paremini? Kui võid, siis paranda meelt, kui mitte, siis ole teinekord vähemasti ettevaatlikum, et sa röövlite kätte ei lange.» Röövel kiristas vaikselt hambaid. Kui Gabriel ja Agnes tüki maad suure metsa all ara olid käinud, ütles Agnes: «Söe juhtumine tegi mulle palju enam nalja kui hirmu
annaabi.ee 
