Jõuluportaali juurde. Eemalt meenutavad need tornid kõrggooti tornikiivritega kellatorne. Lähemal vaatlemisel aga selgub, et tornisokli ja katuse vahel ei ole mingeid piire ning tornikiivrite kontuuridel on näha kerget kõverust. Ühtekokku on planeeritud kaksteist teravtupilist torni, mis peaksid sümboliseerima kahteteistkümmend apostlit. Gooto stiilile vihjavad dekoorid pärinevad juugendstiili taimeornamentikast. Vahepeal valmis saanud portaal kujutab endast Kannatustee - fassaadi. Oma teostuselt on see ilmses vastuolus filigraanse Jõulufassaadiga. Ilma nurkade ja äärteta Gooti teravkaared roosakende kohal on tasandatud ja kaarjad. Juba Güelli ehitiste puhul ilmutas Gaudi vastumeelsust kõigi sirgoonte,äärte ja nurkade vastu ning vältis neid igal võimalikul juhul. Austria arhitekt Friedensreich Hunderwasseri ehitised, mis samasuguseid printsiipe järgivad, kannavad selgelt Gaudi kataloonia modernismi pitserit.
Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate
põrkumist mässukatsega. Suits suutis Raudsepa nulliks teha, aga Raudsepp seda asja nii ei jätnud. Kui ta hakkas kirjutama romaani "Viimne eurooplane", siis valis ta karikatuurseks prototüübiks Suitsu ja mingil moel kättemaksuromaaniks kujuneb. Hakkas romaani kirjutama varem. Raudsepp jääb Eestisse ja püüab kohaneda, aga see ei õnnestu. Pärast 50ndate aasta pleenumit ta arreteeritakse ja sureb 1952. aastal. Kui ilmub 1973. a raamat pealkirjaga "Hugo Raudsepa kannatustee", mis ilmus paguluses. 4. oktoober 2010 Looming Võib eristada 4 perioodi, aga need on erineva pikkuse ja tähendusega: 1) küllalt pikk, aga suhteliselt tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel draamaotsingute algus 3) kõrgperiood suhteliselt lühike aeg (19291934) 4) hilisem periood niipalju veenvaid lahendusi ei paku Kõige varasemast perioodist ei ole eriti midagi rääkida. Need otsingud draamas lähevad
o 1941 Viimane eurooplane (ilmus Nõukogude ajal) · 1942 Vaheliku vapustused (Tegemist on allegoorilise näidengiga, kus vaena vabadik on jagamas maad kahe peremehega. Allegooria töötas Raudsepa jaoks poliitilise alloegooriana. Võime näha Eestit kahe võõrvõimu vahel. Poliitilise võimu silmis muutub see tekst kahtlaseks. Retseptsioon on poliitilisest poolest väga tugevalt mõjutatud. Hästi läbi kirjutatud tekst. ) Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Rausepp-Tulk) ilmunud väljaspool Eestist. Ta elu viimane järk kujuneb draagiliseks ta vangistatakse ja sureb hiljem vangilaagiris. Võib öelda, et ta loomingi jaguneb üsna selgelt neljaks perioodiks 1) tähendusetu periood, midagi ei tule välja Noor Eesti ajal; 2) 20ndate algus ja keskpaik, kus algavad draamaotsingud; 3) kõrgperiood mahub aastatesse 1929-1934; 4) hilislooming heterogeenne, on häid näiteid
annaabi.ee 
