Itaalias- DOODZIDE PALEE. JOONIS kesklööv, külglööv, tugipiit, tugikaar, fiaal. GOOTI kunstis inimese kujutamisel kõige olulisem- (püüdsid jäljendada tugijalaga e. kontraposti) Figuurid muutuvad realistlikumaks, jääb pikaks venitatud S kujuline figuur. Peatähelepanu kätel ja näol. GOOTI kujurite lemmikteemad.- Skulptuurid räägivad inimestest, piibliteema, teemad seotud õndsustundega, Maarja lapsega, Kristuse kannatuslood, Saksamaal seotud piinade- ja kannatuslugudega. Klaasimaal Vitraaz- tähtsaim tegelane- suuremalt kujutatakse.PROFAALEHITISED -ELAMU, SAKRAALEHITISED- RAEKODA, VANATALLINN, LINNUS KESKAJA KUULSAMAD SAKRAALEHITISED EESTIS- SAAREMAAL- Karja kirik (kolgata reljeef ja seina maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster
Tahtis on tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga. MÕISTED. madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps Krutsifiks - jeesus ristil/risti loodud kristus. Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga. S-poos ei tuntud tugiposti ja keha oli s kujuga vaandes. Saksamaa - skulptuur varem kui arhitektuur. Vabafiguurid, pole seotud arhitektuuriga. Kasutatakse ka ilmalikke teemasid. Kujutatakse reaalseid inimesi. Tihti tundekyllase. Avaldub kristluse kannatuslugudega. Levib 14 saj. MAALIKUNST GOOTI STIILIS. vitraaz on tähtsaim kuna kirikute aknad häästi suured. Fresko ehk usulised pildid. Põhiliselt kujutatakse inimfiguure. Õpetaja korgitser ja buss. Itaalias seina ja tahvelmaal. Aknad on vaiksemAd, selleks ka seinamaal. Giotto di Bondone - uks esimesi kunstnikke, pAigutab figuurid uksteise alla. Siennas on meistriks Simone Martini _ pohiliselt tAhvelmaal, kuldne taust, temperA varvid, detailsem tapsem viimistletum kui nt Firenzes. Ruumiline sugavus.
Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus. Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes'i allikas. Konstantinoopolis on vanakristlaste kannatuslugudega seotud kohti. Oikumeeniline liikumine ja teoloogia Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (1962 . 1965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on: liberaalne (kiriku-uuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis) konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism)
Pälvimuse saamiseks sooritavad nende kirikute liikmed palverännakuid. Näiteks Pühal Maal käiakse Jeruusalemmas (Via Dolorosal, Hauakirikus), Petlemmas (Jeesuse sünnikirikus), Naatsaretis (Jeesuse kodulinnas), Jordani jõel, kus Jeesus ristiti. Roomas käiakse Peetruse ja Pauluse hukkamiskohal ja Püha Peetri kirikus. Hispaanias Santiago de Compostelas on apostel Jaakobuse matmispaik, Prantsusmaal Neitsi Maarja Lourdes´i allikas. Konstantinoopolis on varakristlaste kannatuslugudega seotud kohti. OIKUMEENILINE LIIKUMINE JA TEOLOOGIA Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (19621965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on liberaalne (kirikuuuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis), konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus
annaabi.ee 
