Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu. Kuna Oliver pole mingi papist poiss ja julgeb oma õiguste eest seista, otsustab vaestemaja omanik ta edaspidiste probleemide vältimiseks surnumatjale abimeheks müüa. Aga kuna surnumatja ütles halvasti Oliveri ema kohta. Kannatamata välja ebaõiglast kohtlemist ja uus töökoht pole ka Oliverile mokka mööda ja ta põgeneb, sattudes ihuüksi suitsusesse ning haisvasse Londoni tänavatele, kus satub Noorte Taskuvaraste Akadeemia juhi Fagini ja tema poiste kampa. Vigurvänt nägi teda Londonis turuplatsil magamast. Ta äratas ta ja küsis, kas sa süüa tahad. Tänu sellele, et ta nõustus, sai temast vargakampa liige. Nad pidid kelleltki kella varastama, aga nad jäid vahele, ja siis pidi Oliver kohtusse minema
õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust... Mulle see raamat nagu meeldis, ja samas ei meeldinud ka, kohati kiskus jube igavaks, pikad kirjeldused, palju nüansse, veidi segane tekst, igav sissejuhatus ning kohati raskusi loetu mõistmisega, aga samas oli palju häid kilde ja nalju.
õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust... Mulle see raamat nagu meeldis, ja samas ei meeldinud ka, kohati kiskus jube igavaks, pikad kirjeldused, palju nüansse, veidi segane tekst, igav sissejuhatus ning kohati raskusi loetu mõistmisega, aga samas oli palju häid kilde ja nalju.
aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks Vanausuline- inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele usule kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse 30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648
Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. ·Gustav Suits- 1883-1956. Luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. ·Eduard Vilde- 1865-1933. Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Töötas ka mitmete ajalehtede juures. ·Eliel Saarinen- 1873-1950. Oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul
Jaan Tõnissonist kujuneski üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht, ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide (sealhulgas Konstantin Päts) ja oma parteide siseopositsiooni vastu, kannatamata vähimatki vasturääkimist. 1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Prantsusmaale. 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902
annaabi.ee 
