Sellist käitumist nimetatakse kättemaksuks. Võibolla aastakümneid tagasi oli see enamuse arvates ainuõige kohtumõistmine, siis tänapäeval on ainsaks õigusemõistjaks vastava haridusega ning Eesti Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetatud kohtunik. Omakohust teostades satub ehk endine kannataja ise kuritöö toimepanija rolli, kui leiab, et temal on õigus teise inimese suhtes kasutada vägivalda ning üritada selle läbi olukorda parandada. Sellisel juhul pole tegemist enam kannatajaga, vaid kurjategijaga. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Igas riigis on seadused, mis on koostatud selleks, et reguleerida inimeste omavahelisi suhteid ning käitumist. Sealhulgas on kirja pandud read, mis kohustavad inimesi väärtegude korral pöörduma kohtu poole. Iga inimene, kes austab oma kodumaad või riiki, kus elab, peab austama ka selle maa seadusi. Kogu
aitame - Egoistlik motiiv – vähendada negatiivseid emotsioone, teiste aitamine võib minule tuua palju positiivseid emotsioone - Altruistlik motiiv – perspektiivi võtmisest, empaatia suurendamisest ehk paned ennast kellegi teise asemele ja toetad teist. Kui saame aidata siis aitame - Vs negatiivse seisundi leevendamise hüpotees – püüame vähendada enda ebamugavust ühe või teistpidi - Lisaks sarnasus kannatajaga Kõrvalseisja (apaatsuse) efekt - Teiste pealtvaatajate olemasolu hädaolukorras vähendab üksikisik uaitamise tõenäosust o Põhjus – vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine - Ei pea olema inimesi päriselt kohal isegi, piisab vaid mõttest - Tuttavad kõrvalseisjad – tuttavate kõrvalseisjate puhul lähme tõenäolisemalt appi, pole mures nii palju et mida need kõrvalseisjad arvavad minust
suunatud kaastundest. Sest kui me ei taha, et keegi peaks kannatama, siis mida muud see tähendab kui soovi, et ta oleks õnnelik? Kui kaastunne oleks tõepoolest ainult selline tunne, mis asetaks meid kannataja kohale--tundmus, mis metsinimeses on hämar ja samas elav, tsiviliseeritud inimesel küll arenenud, aga loid --, siis mida muud see idee teeks, kui aina kinnitaks minu esitatud väidete tõesust? Tõepoolest, kaastunne on seda elavam, mida lähemalt pealtvaataja end kannatajaga samastab. Aga on ju ilmne, et säärane samastumine pidi olema loomulikus olekus lõpmata palju lähedasem kui mõistusliku arutlemise seisundis. Just mõistus on see, mis sigitab eneseimetlust, ja järelemõtlemine tugevdab seda; just järelemõtlemine muudab inimese enesekeskseks ning eraldab ta kõigest, mis teda häirib ja kurvastab. Filosoofia isoleerib inimese, filosoofia paneb ta kannatavat ligimest nähes endamisi ütlema: "Sure, kui tahad; mind ei ähvarda miski
iseseisvalt hageja pangaülekandeid. Kostja tööülesannete hulka ei kuulunud endale ja oma pojale kokkulepitust suurema töötasu maksmine, ilma kokkuleppeta isiklike arvete tasumine hageja vahendite arvel või ilma tööandjaga kokku leppimata kassast enda tarbeks sularaha väljavõtmine. Hageja esitas maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista 377 834 krooni 71 senti. siviilasjas AS OLBTAR vs Piirak leidis Riigikohus, et ainuüksi asjaolu, et kahju tekitaja on kahju kannatajaga töölepingulises suhtes, ei piira ega välista kahju tekitaja kohustust hüvitada tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel, kui töötaja tekitas kahju mitte töölepingu rikkumisega, vaid muul õigusvastasel alusel. Kuivõrd kahju tekitamine ei olnud seotud tööülessannete täitmisega, siis Riigikohus leidis analüüsitavas lahendis, et TööK § 128 lg 1 p-s 7 sätestatud juhul kohaldatakse kahjuhüvitisnõude aegumisele enne 01.07.2002
annaabi.ee 
