aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus zanr satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan, mis kirjeldab ühe hiina perekonna tõusu ja langust.
Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid võrdlemisi kiiresti ning võtsid omaks hiina valitsemissüsteemi ja konfutsiaanliku mõttelaadi. Haridusele mingeid olulisi muudatusi ei toimunud. Opositsioonilised mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle. Kangxi pojapoeg Qianlong kehtestas maal lausa kirjanduse inkvisitsiooni: tuleriidal põletati ligi 14 000 nimetust raamatuid; vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu ametnike heakskiitu. Hiina kultuuri areng ei seiskunud vaatamata ametliku soosingu puudumisele ja tagakiusamisele. Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu".
eesmärgiks oli mandzude võimu kukutamine. Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus olulisi muudatusi ei toimunud: riigiametisse astumiseks oli vaja sooritada eksamid,kus tähtsal kohal klassikaline kirjandus, kehtivad seadused, kalligraafia, luulekunst. Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid.
Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja kõik raamatu väljaandmisega seotud tapeti ära.Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu", mis räägib Hiina perekonna tõusust ja langusest.Teatrikunstis domineeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu ja koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism
annaabi.ee 
