tasemel. Eluolu ja perekond Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad, kaupmeeste Patriarhaalne perekond, Patriarhaalne kindlustatud linnades. aiad=paradiisiaed.Allutatud luksuslik elu. Käsitöölistest mehel võis olla mitu naist, peremudel Korraliku d vundamendiga rahvate peremudelid säilitasid. enim kangruid, värvaleis, kuningatel majad(maal 1 korrust, Kuninglikud masspulmad. Poiss elevandiluunikerdajaid, haaremid(Taavet, linnades 2). Patriarhaalne laps alates 5 eluaastast kuini metalliehistöö tegijaid, Saalomon) pere, meestel mitu naist 23.a isa kasvatada (ratsu-tamine, Talupojad alamklass, orje Spartalik elulaad
kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne ELUOLU Korralikud vundamendiga Allutatud rahvate peremudelid Käsitöölistest enim kangruid, Kuningatel haaremid peremudel JA säilitasid värvaleid, elevandiluunikerdajaid, majad(maal 1 korrus, (Taavet, Saalomon) Kuninglikud masspulmad. Poisslaps metalliehistöö tegijaid
pöörde eeldused, sisu-Uute masinate leiutamine , nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud.miks algas tööstuslik pööre inglismaal?-inimesi hakati asendama masinatega, mistõttu nad jäid töötuks või nende palk langes märgatavalt madalale mistõttu ei olnud enam võimalik pere toita, masinad olid kasulikumad ja tulusamad kui inimesed masinalõhkujad, nende tegevus-pikkade traditsioonidega käsitöölised, kangruid, rätsepad- hävitasid masinaid ja kauplusi, kus neid müüa oli või oli kasutusel.energiaalikad-18.-19. saj. keskpaigas oli energiaallikaks aurumasin aga 19. saj. teisel poolel nafta ja elekter.tootmisharud-18. saj.- 19. saj. keskpaik-Söetööstus, rauatööstus 19. saj. teine pool-Masinaehitus, elektrotehnikatööstus, keemiatööstus, elektrijaamad.käsitöö ja vabriku erinevused- erinevalt käsitöölistest ei vajanud masinatel töötajad pikka ja põhjalikku väljaõpet, isiklkku
kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses. Peamiseks tööjõuks mõisates kujunesid mõisamoonakad - aastasulased, kes pidid nädalas 6 päeva töötama, saades selle eest kindlat aastapalka osalt rahas, osalt produktides ja mõisalt
põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg
demonstratsioonidele. Deutches Theater'i jurist vastas, et tegu on ajaloolise teemaga, aga siiski keelust ei loobutud. Toimus mitu kohtuistungit. Apellatsioon rahuldati lõpuks oktoobris 1893: tsensuuriametnike argumendid on tõesed, kuid teatrit külastavad siiski inimesed, kes ei allu näidendi ässitavatele provokatsioonidele. Töölistele oli pilet liiga kallis, teatris käis kõrgem klass. Töölisklassi piiras ka see, et ,,Kangruid" etendati vaid tööpäeva õhtuti, kui nemad seda vaatamas käia ei saanud. Suur poliitiline ulatus: Riigipäev arutas debatis sotsiaaldemokraatide vastu ka ,,Kangruid" anarhistlike rünnakute kontekstis. Esimene avalik etendus sai meeletu edu osaliseks. Brahm avas selle lavastusega oma juhipositsiooni. Hauptmanni pooldajad olid teravad, aga nii olid ka vastased: Deutsches Theater'is loobus keiser näiteks oma loozist. 2004 tekitas lavastus
kunstistiilide muutused barokist historitsismini. Ampiirmoest pärit pikitriibulised seelikud said tuntuks mõisas teeninud tüdrukute kaudu. Mõisasundijad nagu valitsejaabid, kupjad, kiltrid, aidamehed, kirjutajad, virtinad jt. kuulusid mõisapere koorekihi hulka ja moodustasid sellest ligi 10%. Teenijarahva hulka kuulusid toapoisid ja -tüdrukud, kokad, kutsarid, tallimehed, aednikud. Mõisateenijatest ligi 15% moodustasid käsitöölised. XIX sajandi algul oli nende seas kõige rohkem kangruid, kuid arvukalt oli ka tislereid, seppi ja püttseppi, vähem kingseppi, rätsepaid, müürseppi jt. Mõisakäsitöölised koondusid eeskätt suurematesse mõisatesse. Mõisa sulasrahva hulka kuulusid karjused, sulased ja töötüdrukud, kellest enamus oli ametis laienevas karjakasvatuses. 19. sajandi keskpaiku muutus Põhja-Eestis, eriti Harju-ja Virumaa mõisates kartul tähtsaimaks põllukultuuriks. Lõuna-Eestis saavutas selle koha linakasvatus. Väga oluliseks
annaabi.ee 
