Käisin Pärnu Keskraamatukogu 1. korruse galeriis Vello Paluoja näitusel ,,Inimesi Eesti kultuuriloos 3", mis oli avatud 30.08-12.09 2011. Näitus on jätkuks varem eksponeeritud 23 pastelltehnikas portreele, mis on maalitud kultuurilooliste isikute fotode järgi. Seekordne väljapanek koosnes 11. tööst, kujutatud oli eksiilis elanud Välis-Eesti kirjanikke jt kultuuritegelasi. Kujutatud oli kirjanikke Raimond Kolki, Valev Uibopuud, Karl Ristikivi, Bernard Kangrot, August Mälki, Pedro Krustenit, Karl-Ast Rumorit, luuletajaid Kalju Lepikut, Marie Underit, Henrik Visnapuud ja rohuteadlast-arhivaari Hugo Salasood. Näitus jätab ühtlase mulje, portreed on kõik samasugustes kuldsetes puitraamides, ovaalsete ümbristega, pigem tuhmide värvide ja neutraalse taustaga, portreteeritud on vanemas eas ja pildidki jätavad seetõttu vanaaegse ja klassikalise mulje. Rõhk on inimeste näoilmete realistlikul kujutamisel.
Eikuskimaa, meta-maailma -, seda näinud ning sõnastanud, võib saavutada reaalse. ,,Oleme jõudnud selleni, et kirjandus ei ole mitte mingi reaalse maailma kirjeldamine, vaid inimese ja elu avastamine, seletamine, kujutamine selles osas, mida iga inimne valge päeva ajal oma 13 mõistusega vaadeldes ja elades ainuõigeks peab, vaid et kõige taga (või all) asub üks teine tõelisus, mida inimvaim alalõpmata taotab." Tunaeilset Kangrot iseloomustades kirjutab Karl Ristikivi: ,, Üks etteheiteid arbujaile oli, et nad ei olnud küllalt rahvuslikud. [ - - - ] Ometi ei leia me sel ajal ühegi teise luuletaja juures nii järjekindlalt läbi viidud rahvuslikku temaatikat kui just Kangro ,,Reheahjus". Meie iseseisvuse viimaste aastate luules on Kangro sisuliselt kõige rahvuslikum, kuigi ta jälgib rohkem Juhan Liivi kui Koidula traditsiooni." Eilse Kangro osa väliseesti kultuurielus
· 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1996.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia · 1998.a Harjumaa Kultuurkapitali aastapreemia · 1998.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia Hermanni ooperi "Uku ja Vanemuine" ümbertöötluse ja ooperi "Uku ja Ecu" eest · 1999.a Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia ooperi "Süda" eest · 2001. a tunnustati Kangrot postuumselt Valgetähe IV klassi teenetemärgiga16 15 http://et.wikipedia.org/wiki/Raimo_Kangro 16 Sama allikas 14 Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Õpingud 19761980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis.
"Mängumees" 1948. Võib öelda küll, et esimene periood on mingis mõttes traditsiooniline, aga selles on mingis mõttes värskust, mis sunnib seda märkama. Traditsiooniline vähemalt kolmes mõttes: 1) ta põhi on tugevalt uusromantiline, tal on hästi palju Eesti luulet lugend 2) Lepik toetub algusest peale uuema rahvalulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära 3) Lepik on algusest peale ka isamaaline autor Algusest peale kui hakata võrdlema Lepikut ja Kangrot, siis peamine esimene eraldusjoon algusest peale on nende vahel see, et Lepik on terav ja kandiline ja kontrastne. Kangro on udu, sumu, hämu. Siin hakkavad erilist rolli mängima uuema rahvalaulu kogud, madalate teemadega mängiv lorilaul tuleb kirjandusse ja seda hakatakse kirjanduslikus sfääris tõlgendama. *K. Lepik "Sibide kõrtsis" "Kerjused treppidel" - üleminekukogu, hakkab leidma uut luulekeelt ja see manifesteerub 1950ndate aastate jooksul.
annaabi.ee 
