rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised-Naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. 6. Napoleon Bonaparte-Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade
1667 Andromache 1689 Esther 1668 Protsessijad 1691 - Athalie 1669 Britannicus Racine'i peetakse tänapäevani suureks prantsuse luuletajaks, kelle loodud värssid on laitmatud. Racine säilitas Corneille tõsiduse, kuid loobus viimase häälekast retoorikast. Seda nõudis ka uus arusaamine kohusest. Racine'i jaoks ei ole kohus tegu, kangelastegu, vaid kõlbeline tunne, pigem mäletus kangelasteost, omaaegsest suursugusest. Racine'i näidendites on uue kuue saanud mitte ainult kohusest arusaamine, vaid ka kire olemus ja objekt. Kire aluseks ei ole auahnus, vaid armastus, isegi võim on üksnes vahend armastuse saavutamiseks või õigemini armastama sundimiseks. Armastus on määratud saatusest ja haarab inimese oma meelevalda. Seepärast ei ole klassitsistlikus tragöödias - erinevalt tolle aja komöödiast- sisuliselt karaktereid. Karakter eeldab võimalust määratleda
Kindral oli staabis- flagmanikomandopunktis viibis ta viimasel ajal harva. Poliitosakonna ülema ettekande kuulas ta tähelepanelikult ära. ,,Õhutõrjeväelased võitlesid kangelaslikult, seltsimees kindral !,'' ütles Kopnov. Ajaleht ,,Na Straže'' pühendab nende kangelastele terve lehekülje. Aga kui saadaks neile veel teie allkirjaga õnnitlustelegrammi ?'' Just, just ! Koostage tekst ja ma kirjutan alla, oli Jelissejev meeleldi nõus. Õhutõrjeväelaste kangelasteost erutatud, hakkas ta kiirel sammul kabinetis edasi-tagasi käima. ,,Saare garnisoni olukord muutub iga päevaga keerulisemaks'' jätkas ta. ,,Olgugi et meie kaitse organiseerimise ning jõudude ja vahendite paigutamise seisukohalt on olukord saartel juba stabiliseerunud.'' Järsku seisatas ta keset kabinetti ja küsis:,,Poliitosakonna ülem, kas te juba kaua olete poliittööl?'' ,,Olen kaadriparteitöötaja,Aleksei Borissovitš. Alustasin oma kodukülas Novo-Dubrovkas komsomolirakukese
Tusin saab sõimata selle eest, et ta kaotas kaks kahurit. Keegi ei ütle, et tänu talle võideti lahing. Bolkonski on aga aus, kuigi talle Tusin ei meeldi. Ta ütleb, et tänu Tusinile võideti lahing. Andrei unistab ikkagi sellest, et temast saab kangelane. Lahinguväljal on selline moment, kus tema initsiatiiv võib olukorra päästa. Ta kutsusb sõdurid endale järgnema, aga ta saab haavata. Napoleon märkab teda, mõtleb, et ta on surnud. Haavata saades saab ta aru, et kangelasteost ta enam ei huvitu. Ta vaatab taevast ja arvab, et peale taeva pole mitte midagi muud olemas. Ta pettub oma ideaalides, Napoleonis sisu ja vorm pole kooskõlas. Tema hinge jääb mõte taevast. Tema uhkus jääb sellest hoolimata püsima. Selle üleoleva käitumise eest saab ta karistada tema naine väike vürstinna ootab last. Ta sünnitab, kuid sureb sünnitusel. Naise näoilme on etteheitlik ja Andrei tunneb end seepärast süüdi. Toimuvad muutused, ta ei pürgi enam kangelaseks
Einetades panid nad kaks tundi vastu vaenlase rünnakutele ja tapsid jumal teab kui palju roselllasi.» 496 «Kas te küsisite nende kolme musketäri nime?» «Jah, Monseigneur.» «Kes nad on?» «Härrad Athos, Porthos ja Aramis.» «Ikka need kolm vaprat!» pomises kardinal. «Ja kes oli kaardiväelane?» «Härra d'Artagnan.» «Ikka see kummaline nooruk. Pean saavutama, et need neli meest kuuluksid mulle.» Samal õhtul rääkis kardinal härra de Treville'ile hommikusest kangelasteost, mis oli kogu laagri kõneaineks. Härra de Treville, kes oli seiklusest kuulnud otse selle kangelastelt, jutustas sellest Tema Eminentsile üksikasjaliselt, unustamata mainida episoodi salvrätikuga. «Tore, härra de Treville, palun teid, tooge see salvrätik minule. Lasen sellele brodeerida kolm kuldset liiliat ja annan ta teile väeosa lipuks.» «Monseigneur, see oleks ebaõiglane kaardiväelaste suhtes: härra d'Artagnan ei kuulu
annaabi.ee 
