kolmurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne. Kreeka arstid olid laialt tuntud, ka Pärsia kunigad palkasid neid oma ihuarstideks. Ajalookirjutuse algus Teadmised põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelas olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused ajaloolised faktid. Herodotos kirjutas raamatu ,,Historia". Kõik tema mõtted, uurimused ja avastused on ajaloo algallikad. Hellenism Matemaatika Eukleides võttis oma teoses ,,Elemendid" kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Füüsika ja leiutamine Archimedes kruvi (leidis kasutust veetõstukina), avastas seaduse kehade veeväljasurvest. Astronoomia usuti, et Maa on kerakujuline
usuelu, viies selle välja 18. sajandi pärimustest. Noorusaastatel tundis ta endast kutset luuletaja ja ajaloolase elutööks. Temal oli teine arusaam põhjamaade vanemast luulekunstist kui Oehlenschlägeril. Mitte motiivid polnud talle selles tähtsad, vaid võimalikult lähedale pääseda muistse luule tõelisele vaimule, seda kaasajale võimalikult võltsimatult uuesti käepäraseks teha. Tema lühike ,,Põhjamaade mütoloogia" (1808) ja poeetilised kõnelused ,,Pildid kangelasaja langusest Põhjamail" (1809) teenivad erilist tähelepanu algallikate ausa ja ustava käsitluse poolest. Varsti elab ta läbi aga sügava usulise kriisi, millest tuleb välja paindumatu, ortodokslikult vanaluterliku kristluse eestvõitlejana. Siitpeale seguneb tema ajaloolistesse mütoloogilistesse käsitlustesse kristlikku tendentsi ja arvustavat suhtumist ratsionalismi ja romantikasse (mida ta küll alguses oli toetanud). 1812 ilmub tema ,,Lühike seostatud maailma ajaloo ülevaade",
Pindaros ülistas sportlikku võitu kui märki jumalate ülimast soosingust, mis saab osaks ainult kõige väärikamatele meestele. Võit kehastas tema ettekujutuses inimlikku täiust ja ta ise nägi oma missiooni selle jäädvustamises igaviku jaoks. Ajalookirjutuse algus Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelased olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused, näiteks Trooja sõda, ajaloolised faktid. Aja jooksul hakati kangelaseeposte põhjal kirjutama proosavormis uurimusi. Lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest. Tema teose pealkiri „Historia“ sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks. Hilised põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks Kreeka-Pärsia sõjasündmustele
olnud ja mille kuningal on olnud valdusid Väike aasia lääne ranikul aga põhialad on jäänud mere taga.Tekitas hetiidi kuningale probleeme, tekitas vasallides rahutust.Achijawa kuningas võis olla mingi kreeka valitseja., seondub kõlaliselt ahhailastega. Samas on ka näha et nende vastuolu üks allikas oli linn Wiluša, mis seondub kreeka pärimuses Ilioni /Troojaga.Kõvasti vaieldav. 13.03.14 Trooja sõda oli kreeklaste jaoks kangelasaja (pronksiaja) tähtsündmus ja viimane. Kangelaseepostes oli kokku lauldud igast värke, mis seondusid kindlate losside ja kohtadega ja aeg oli ka hästi paika pandud. Milline oli kangelaste sugupuu jne. (Perseus oli heraklese vanavanaisa) põhipunktid olid selge. Lugu mis rääkis Trooja sõjast koondas uuema aja kangelased vallutama Trooja linna koos.( Priamuse pojale Parisele Helena aphrodite, Menelaos oli Helena mees, võrgutas
annaabi.ee 
