sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline blokk), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island ning USA ja Kanada 1955 loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km
Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline blokk), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island ning USA ja Kanada. 1955. loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO Strateegilised relvad relvad, mis pidid kahe üliriigi vahelises suures sõjas tagama ühele neist võidu. Tegelikkuses olid need relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tummapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist kandurist. Kanduriks oli esialgu ainult lennuk. Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957.
lõhkepea valmimine võtab aega vähemalt 4-5 aastat ning selleks kulub ligi 8 miljardit eurot. Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat. Tuumarelva lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides või megatonnides. Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ja vahend selle sihtmärgini toimetamiseks- kandur. Alguses kasutati tavalist lennukipommi kandruina, kuid tänapäeval on tuumarelva kanduriks juhitav ballistiline või taktikaline rakett. Tuumarelva võib plahvatama panna kas õhus , maa peal, maa all või vee all. Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere valgussähvatus, mis on ka päeval nähtav, kümnete kilomeetrite kaugusele, seejärel tekib taeva valguskera koos seenekujulise pilvega. Soojus- ja valguskiirgus moodustab umbes 35% plahvatuse energiast, mis omakorda võib tekitada inimestele põletushaavu ja nägemise ajutist või alalist kaotust. Löök- ja hõrdeuslaine
märgi laskmine. 07.10.2015 Massihävitusrelvad Massihävitusrelvadeks on keemiarelv, tööstuskemikaalid, tuumarelv ja bioloogiline relv. Massihävitusrelv suudab hävitada rohkem inimesi korraga, kui lihtsamad käsirelvad. Massihävitusrelvad ei kahjusta mitte vaelasi, ehk siis relvastatud võitlejaid vaid ka tsiviilelanikke. Keemiarelv Mürkaine ehk ründemürk on keemiline ühend vastase hävitamiseks või mingi piirkonna elamiskõlbmatuks tegemiseks. Levinumaks kanduriks on lennuk. On olemas kahte tüüpi ründemürke: need mis teevad halvatuks ja need mis surmavad kohe. Sõja ajal keemiarelva kahjustuste ära hoidmiseks inimese tervises, on olemas kaitsevarustus. Tõenäosus, et inimene puutub kokku ärritava mürkainega, on suur. Üheks levinumaks on pipragaas, mille silma sattumisel tuleb koheselt silmi, nina ja käsi koheselt pesta jooksva vee all. Tööstuskemikaalid Eraldi ohuklassina on tänapäeval välja toodud tööstuskemikaalid. Sõja
Demokraatliku partei peakorterisse, et paigaldada pealtkuulamis aparaate. Nixon valetas korduvalt avalikusele, kuid pidi lõpuks tagasi astuma. Tema asemele sai Gerald Ford. --------------------------------------------------------------------------- Võidu relvastumine ja desarmeerimine Strateegilised relvad pidid USA ja Nõukogude liidu vahelises sõjas tagama ühele neist võidu. Tegemist oli relvasüsteemidega, mis koosnesid tuumapommist ja kandurist. 1950ndatel aastatel sai kanduriks rakett. Piiramine 1963 sõlmiti Moskvas tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping. Keelati katsetused vees, õhus ja maa peal. Katsetada võis maa all. 1969 algasid Helsingis läbirääkimised stratreegilise relvastuse piiramise üle. SALT Stratreegilise relvastuse piiramise läbirääkimised. 1972a kirjutasid USA ja NSVL Moskvas alla kahele kokkuleppele: 1) esimene käsitles raketitõrjesüsteemide rajamist kumbki pool ei või neid ehitada üle kahe ja esialgu ainult ühe
annaabi.ee 
