Õigusteadkonnas . Abielu 1905. aastal abiellus ta oma kauge sugulusega Anna Eleanor Roosevelt. Neil oli 5 last : Anna, James, Elliott, Franklin, John Kuid viimane laps suri juba imikueas . Esimesed Sammud Otsustas tänu sugulase Theodor Rooseveldi edust presidendina astuda demokraadina poliitikasse. I koht oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Peale seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati tema kanditatuur asepresidendi kohale. 1911. aastal sai temast vabamüürlane Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus õnnetus, ning Roosevelt sai lastehalvatuse. Siiski ei vandunud Roosevelt alla. 1928. aastal sai temast New Yorgi osariigi kuberner. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Surm 1945. aastal 12. aprillil suri Roosevelt ajuverejooksu tõttu. I Ametiaeg 1929
aastal jätkasin õpinguid Harvardi ülikoolis. Seal kasvas mu huvi poliitika vastu. Sajandivahetusel astusin ka ise Vabariiklikku parteisse. Pärast Harvardi ülikooli lõpetamist liikusin edasi Kolumbia õigusteaduskonda. 1905. aastal abiellusin oma kauge sugulasega Anna Eleanora Rooseveltiga. Me saime 5 imelist last, kuid viimane laps suri noorelt. Minu sugulane Theodore Roosevelt oli edukas president ning see inspireeris mind. Astusin poliitikase deomkraadina. 1920. aastal esitati minu kanditatuur asepresidendi kohale. 1921. aasta suvel juhtus minuga õnnetus, mis muutis minu elu. Ma sain 39-aastaselt lastehalvatuse. Kuid ma ei lasknud sellest ennast häirida ega andnud haigusele alla. Jätkasin jalgade kasutamist , põhiliselt ujudes. 1926. aastal avasin ma Georgia osariigis Warm Springi lastehalvatuse ravi keskuses. Herbert Clark Hoover sai presidendiks 1929.aastal ning siis algas ka Majanduskriis, mille
Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senat) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kanditatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud. HISPAANIA RELVAJÕUD: Hispaania relvajõud koosnevad maa-, õhu- ja merejõududest, kokku 315 000 meest (1986a)
das voorus. Osalend kandidaatide vahel, kellel valimiskogu võib lisada omaltpoolt ka uusi presidendi kanditaate. Eest president valitakse 5-ks aastaks. Ükski president ei saa oma ametit pidada üle 2 ametiaja. President astub ametisse pärast ameti vande andmist riigikogu ees. Ametisse astudes lõpetab president oma parteilise kuuluvuse ja ärilise tegevuse (ameti vandeks on kirjas §81) Presidendiks võib kanditeerida: *vähemalt 40a. Eesti vabariigi kodanik. *tema kanditatuur peab ülese seadma vähemalt 21 riigikogu liiget. Presidendi peamised ül: *esindada eestit rahvusvahelistes suhtlemistes. *kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused. *määrata peaministri kandidaat (tratitsiooniks on et president määrab peaministri kandidadiks, valimised võitnud ) *nimetab ametisse ja vabastab ametist. Valitsuse liikmed, eesti panga president, kohtunikud ja kaitseväe juhtkonna.
bürokraat, sest tal pole võimu). Pilet 14. Kolmandad ja neljandad presidendivalimised 2001 ja 2006 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja b) Isamaaliit: Tulviste contra Kelam, kõige tasavägisem - võitja sai 51% 2) Reformierakond – võistlus sümboolne, sest Toomas Savi kanditatuur kindle 3) Rahvaliit ja Mõõdukad – võistlus puudus, konkurendid taandasid end ise. 4) Muud erakonnad – Peeter Paemurru ( ), Matti Päts – ei seatud kedagi üles Riigikogu voor: I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält II voor – Tulviste – 35 häält, Kreitzberg – 36 häält III voor - Tulviste – 33 häält, Kreitzberg – 33 häält Valimiskogu voor: a) ametlikud kandidaadid – Kreitzberg ja Tulviste