ümmarguse tahiga lamp, mis andis vähe valgust aga palju suitsu. Kõik oli nii must, kitsas ja umbne. 3. Pere ja Juhan istusid sööma. Lapsed olid vist juba varem söönud ning lamasid nüüd neljakesi risti ühel sängil. Aga nad ei maganud, vaid uurisid pooleldi kartlikult ja pooleldi uudishimust võõrast. Hakati sööma, söök oli kasin- kolm jahupuder ja hapupiim. Pere nägi välja nagu väsinud ja roidunud inimesed. Kandimees hakkas kurtma oma vaest elu. Kuidas söök on kasin, kui hästi elavad mõisnikud. Kuidas nad peavad poole oma saagist mõisnikule andma aga midagi pole sinna parata, selline on elu ja tuleb sellist elu lihtsalt kannatada, kui ei taha mõisnikuga tüli minna. Küürakas meenutab, kuidas kunagi polnud isegi leiba, nüüd on vähemalt leibki. Noorem vend on aga hakkamist täis ja tahaks olukorda muuta, oli vihane, lõpuks olid ka lapsed magama jäänud. 4
rühmitustega: ,,Noor Eesti", ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Kirjanik suri 1971. aastal Tallinnas. Tuglase loomingut iseloomustab realism ning romantika. Tema nime all on ilmunud nii reisikirju, mälestusraamatuid, kirjandusuurimusi, novellikogusi ja ka romantilisi teoseid. ,,Hingemaa" Novelli peategelasteks on noor Juhan Remmelgas, kelle unistuseks on saada õpetajaks ning rajada imetlusväärne kool, ning üsna väsinud loomuga vaene kandimees, kes unistas maast, et ometi vaesusest vabaneda. Sündmused toimusid sügisel porisel metsateel ning kandimehe elamus. Noor õpetaja ja kandimees kohtusid porisel metsateel, kui kandimees oli oma hobusevankriga kinni jäänud. Juhan abistas tal vankri liikuma saada ning seejärel mindi koos kandimehe juurde, kuna oli juba hilja ja noorel Juhanil veel pikk maa ees. Koos einestati ning arutleti rikkuse ja tarkuse üle. Lugu lahenes
alguses pelgas, sest ta uskus et too viks ja viisakas mees on ülbe. Kuid ei inimene jääb siiski inimeseks, oled sa siis rikas või vaene. Tänuks abi eest, lubas talumees Remmelgal enda juures ööbida, sest aeg oli juba hiline ning koolimaja kaugel. Alles siis nägi Remmelgas viletsust. Kolmteist perekond ühes majas, süüa ja juua oli vähe, ainsaks valgustuseks petrooliumilamp, mis tupppa vingu ajas. Hommikul vara hakkas Remmelgas minema. Temaga tuli kaasa kandimees, teepeal rääkisid nad veel oma rasketest eludest. Järgmine kord, kohtusid mehed vangis. Siis rääkisid mehed teineteisele, mis oli juhtunud. Oli läinud nii kuidas kandimees arvas, punaste lippudega mehed tulid ning võtsid. ,,Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske". Olen sellega täiesti nõus. See kuidas mõisahärrad kandimeest, ta perekonda, ja elamist
Tuntuks saanud ka tõlkijana. Vene, rootsi, soome, taani, prantsuse, saksa ja norra keelest. Näiteks Aleksis Kivi "Seitse venda", palju Tsehhovit. 1. 1901-1914 otsingute periood, segunesid realism ja romantism. 1) lastejutustus "Siil", hiljem tuleb "Hunt". Tegu rahvalike lugudega, külarealismiga. Sisse tulevad uusromantismilised jooned. 2) "Hingemaa" kooliõpetaja kaks kohtumist vaese kandimehega. Üks saunahurtsikus, teine vanglas, sisse toodud mõte: kandimees läbi kogu elu unistanud, et saaks oma maalipi, ta saab elu lõpus haua, mis on 7*4 jalga. 3) "Jumalasaar" pärisorjuse aeg. Vanaisa ja pojapoja vastuolud mõisaga. Margus (pojapoeg) uut tüüpi tegelane esimene, kes sügavalt elu tõdede üle järele mõtleb. Kriitiline realism üle psühholoogiliseks. 4) Vanglas proosaluuletus "Meri", vabadusteema 5) "Kahekesi", "Õhtutaevas" novellikogud, tegelase hingeelu. Olulisemad novellid: "Suveöö armastus"
annaabi.ee 
