Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kandilisest" - 6 õppematerjali

Elektrimasinad IV KT
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

Koosneb kerest (1) ja südamikust (2), mille uuretes asub mähis Väikese võimsusega masina kere valatud malmist või terasest Keskmistel ja suurtel masinatel kere keevitatakse ja on lahtivõetav Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja valmistatakse ümmargusest või kandilisest vaskjuhtmest Mähise väljaviigud tähistatakse C- tähega ning numbriga vastavalt faasile: a) faas 1, algus C1, lõpp C4; b) faas 2, algus C2, lõpp C5; c) faas 3, algus C3, lõpp C6 Peitpoolustega rootor tehakse tervest või kokkupandavast sepisest Rootori välispinnale freesitakse täisnurksed uurded, millesse asetatakse kandilisest vaskjuhtmest mähis Väljepoolustega rootor koosneb pöiast (1), mille külge kinnitatakse poolidega pooluste südamikud (2)

Füüsika → Füüsika
77 allalaadimist
Keskaegsed võitlustehnikad
6
doc

Keskaegsed võitlustehnikad

Vana-Rooma eksestentsi lõpuks kujunes välja Lühikese mõõga ehk Gladiuse võitlustehnika, mida kujundasid Rooma armee traditsioonid, sõdurite füüsis, taktika, strateegia ja sellest tulenev relvastus. Kuna Rooma sõjaväe peajõud seisnes just raskes jalaväes, mis tegutses lahinguväljal ranges formatsioonis, võites tänu oma armee-organisatsioonile palju suurema hulga vastasi siis relvastus ja võtted kujunesid vastavalt. Legionääri amunitsioon koosnes Gladiusest, Piliumist, Kandilisest Suurest Kilbist ja plaatturvistikust ,,Lorica Segmentanta". Barbarid (Enamjaolt Gootid ja Gallid), puutudes Impeeriumiga kokku, võtsid roomlastelt üle palju kasuliku, sealhulgas ka relvastust. Roomlased aga kohandasid oma arsenali, uute võimalike vaenlaste vastu võitlemiseks. Roomlaste mõõgavõitlus oli põhiliselt baseeritud Kilbi kasutusel distantsi järsu vähendamisele rünnakul. Sellega seoses olid peaaegu kõik mõõgalöögid lõikava iseloomuga ning tulid kilbi alt või ülevalt

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused
5
doc

Hüdraulika erikursuse kontrollküsimused

Algul joa alumine pind tõuseb ja lõikab langedes ülevoolu harja tasandilt kaugusel 0,67H ülevoolu esiservast. Seetõttu ei mõjuta <0,67H paksune hari joa trajektoori. Et selles kindle olla, peaks ülevoolu hari veidi õhem olema: <0,5H. Valem: Q=m 0*b(2g)*H3/2, kus m0 ­ mõõtülevoolu ülevoolutegur. Nt. Nelinurkülevoolu kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks väikestes avasängides. 15.Eriprofiilülevoolud, kasutamine, valem: on kandilisi ja voolujoonelisi. Kandilisest ehitatakse tänapäeval ristküliku- ja trapetsikujulisi ülevoolusid rahustusseinadeks. Et nende voolutakistus on kõverjooneliste omast suurem, siis paisutavad nad rohkem ja rahustussein võib sama efekti saamiseks voolujoonelisest madalam olla. Ülevoolupaisu projekteerimisel on eesmärgiks suur läbilaskevõime ja siis eelistatakse väikese voolutakistusega voolujoonelisi ülevoole. Voolujoonelised ülevoolud jagunevad vaakum

Maateadus → Hüdromeetria
109 allalaadimist
Eksam rannikuprotsessid
15
docx

Eksam rannikuprotsessid

Rannasetete ristiränne. Tormilainete randumise korral rannajoonega parallseelselt esineb setete ristiränne- veealuselt rannanõlvalt paisatakse setteid randa, tugeva tormi korral ka rannajoonest kaugemale ja kõrgemale üle madala ja sageli rohtunud rannaala. Kujunenud rannavallid on pool-kaarjad, hoburaua kujulised. Sellistes tingimustes on setete liikumise maa lühike ja setted praktiliselt kulutamata. Näiteks paekivide avamusel kujunevad kandilisest paeklibust vallidega kuhjerannad ­ kliburannad. Ristirände puhul materjali kulutamist ei toimu. Iseloomulik laugetele randadele. Neemedelt lahepärade suunas Lainefront tuleb risti rannale, tekivad poolkaarjad moodustised (tegemist on laugete randadega) Ristiändega tulevad toiteained põhjast. Sadamate loodusesse paigutamise eeldused. Kuhu me neid paneme? Rannikukeskkond, topograafia, omandi küsimsed, majanduslikud põhjused,

Loodus → maastikuökoloogia ja...
21 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

aastatel kus Metsamajandite tootmisbaasides alustati kokkupandavate puitmajade tootmist nii freespalgi kui kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tööstuslik tootmine arenenud eraldi tööstusharuks kus tegutseb enam kui 30 firmat aasta käibega ~ 600 miljonit krooni millest eksport moodustab ~ 85-90% . 2000. aastal eksporditi Eestis toodetud puitmaju 29. riiki millest suurema osatähtsusega oli Saksamaa 59%, Norra 14%, Soome 7% Täna toodetakse tööstuslikult nii ümar kui kandilisest freespalgis maju, käsitsi raijutud ümarpalkmaju, puitkilp ja karkasskonstruktsiooniga aga ka moodulmaju. Puitmajade tööstus 2000. aastal eksport oli 491,1 miljonit krooni ehk 128,9% eelmise aasta tasemest import 21,2 miljonit krooni ehk 145,2% eelmise aasta tasemest Puitmajade siseriiklik müük ei ületa ilmselt 10 - 15 % ehk kogutoodanguks 2000. aastal 540 - 600 miljonit krooni. Kokkupandavate puitehitiste eksport 2000. aastal

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni 1000 tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le. Kasvukohatüüp on kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, vähem

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun