Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia ühendus. 1968. aastal kaotati kuue liikmesriigi vahel importpiirangud Tolliliiduga. 1979. aastal käivitati Eurooma Rahasüsteem ja võeti kasutusele esimene ühine rahaühik eküü. Euroopa Ühendused muutuvad Euroopa Liiduks Maastrichti lepinguga 1992. aastal. Euro võeti kasutusele 1999. aastal. Tänaseks on liikmesriikide arv jõudnud 36-ni pluss neli kandidaatriiki. 17-s neist on kasutusel euro. Euroopa Liit on liikunud arengu suunas laienemise teel, seega peab selles liidus olema midagi, mis paneb riike ühinema. Selles hoolimata tekib küsimus: ,,Kas Euroopa Liit jääb püsima?" Kui soovida, et miski jääks kestma, on vaja sellele pühenduda ja südamega asja juures olla. Tehes teistega koostööd, on vaja säilitada üksmeel ning toetus. Praegu on õhus küsimus, kas Kreeka peaks veel olema Euroopa Liidus. Ta on minemas pankrotti ja
Läti ja Leedu), aga kes ka ise astusid Euroopa Liitu. Eesti ja EFTA kaubandussuhteid hakkas reguleerima Euroopa Majandusruumi leping. Muude riikide osas pidi Eesti liitumise järel lähtuma euroliidu poolt sõlmitud lepingutest. Liitumise mõju Eesti väliskaubandusele. Ühinemine Euroopa Liiduga tagas Eestile turu avatuse meie põhiliste kaubanduspartnerite suhtes. 2004. aastast Euroopa Liidu osatähtsus meie majanduspartnerina kasvas, sest lisaks Eestile liitus veel 12 kandidaatriiki, sh meile väga olulised Läti ja Leedu. Näiteks kaubavahetuses tõusis Euroopa Liidu osakaal üle 80%. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti osaks Euroopa siseturust. See tähendab, et vähenesid bürokraartlikud tõkked (tollikontroll, kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus) toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks. Eesti regionaalpoliitika lähimad muutused peale Euroopa Liiduga liitumist.
Kuna Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal, siis alates 1. maist 2004 on Eesti kodakondust omav inimene ka Euroopa kodanik. Euroopa Liit ei arene riigiks, vaid kujutab endast riikidevahelise koostöö kõrgelt arenenud vormi. Koostanud: Madis Somelar 2 1997. otsustati EL alustada läbirääkimisi liitumiseks Tsehhi, Poola, Ungari, Sloveenia, Eesti ja Küprosega. Läbirääkimised algasid 30. märtsil 1998. Eelläbirääkimistele kutsuti ka ülejäänud viis kandidaatriiki (Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Läti ja Leedu). 1. jaanuaril 1999 võeti käibele digitaalne raha euro (varem kandis see nime eküü) 1. mai 1999 toimus Amsderdami lepingu poliitiline jõustumine. Kõik EL inimesed on sotsiaalselt võrdsed. 28. sept 2000 kukkus Taanis läbi euro referendum. 7.-9. dets 2000 Nice`i tippkohtumine. Selle lepingu järgi jagati riikide vahel ametikohtade arv. 2. jaanuaril 2001 võeti Kreeka eurotsooni. 28. veebrauril 2002 sai eurost 12 liikmesriigi ühine raha
väärtusi demokraatlik, vabaturumajandusel põhinev, innovaatilise suhtumisega, tulevikku vaatav ühiskond. Oleme huvitatud pikaajalisest stabiilsusest Balkanil ning EL liikmesriigina soovime teha kõik endast oleneva selle saavutamiseks. Türgi hoidmine reformide teel on üks Eesti prioriteete. Ühtlasi peame oluliseks avalikkusele laienemispoliitika hüvede senisest paremat selgitamist. Hetkel on Euroopa Liidul 3 ametlikku kandidaatriiki, kellest Horvaatia ja Türgiga liitumisläbirääkimised käivad, kuid Makedoonia veel ootab läbirääkimiste avamist. Liitumisavaldused on veel esitanud Montenegro (esitas 15.12.2008), Albaania (28.04.2009) ja Island (16.07.2009). 3 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Meie
1. ad hoc-komisjon (ld: selleks puhuks) > sihtkomisjon Samuti: sihtotstarbeline laen > sihtlaen, sihtotstarbeline fond > sihtfond 2. Globaliseerumine > üleilmastumine 3. Integratsioon > lõimimine, lõiming 4. Kriisireguleerimine > kriisiohjamine 5. Nulltolerants > täisleppimatus 6. Struktuurifond > tõukefond 7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus) 8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9. Valitsusväline organisatsioon > vabaühendus (rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon) 10. Ühenduse acquis > ühenduse õigustik (ELi liikmesriike siduvate õigusaktide kogum) 11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla.
mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas. Küsimus, kas EL peaks või ei peaks muutuma föderatiivsemaks, on üks osa Euroopa tulevikudebatist. Kahekiiruseline Euroopa: see viitab teoreetilisele võimalusele, et tulevikus võib teatav liikmesriikide tuumikrühm otsustada liikuda Euroopa integratsiooni teel edasi kiiremini kui teised. Kandidaatriik: riik, kes on esitanud taotluse ühineda Euroopa Liiduga ning kelle taotlus on ametlikult heaks kiidetud. Praegu on kolm kandidaatriiki: Makedoonia, Horvaatia ja Türgi. ELiga ühinemiseks peab kandidaatriik vastama Kopenhaageni kriteeriumidele. Kolmas riik: riik, mis ei ole ELi liige. Seda eelkõige kontekstis, kui räägitakse kahe ELi liikmesriigi (või ELi institutsioonide ja liikmesriigi) ja veel mõne Euroopa Liidu välise riigi vahelistest suhetest. Lissaboni strateegia: selleks et olla konkurentsivõimeline maailma majandustega, vajab EL tõhusat majandussüsteemi. Lissaboni ülemkogul 2000
annaabi.ee 
