Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide kaudu ja vastuvõtja modem saab demodelleerida saadud signaalid digitaalseteks andmeteks. Modemi kasutus alad Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300-3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)-, sagedus(FM)- ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Millised on erinevad modemid Modemeid on kahte põhitüüpi: · Lairiba modemid. Lairiba modemid ühendatakse kas kaabliga või digitaalse
analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida
(infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutustest taastatakse kasutatud signaalide algkuju. Kanalikommutatsioon - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu
Neist video edastamine mingis vorgusegmendis esimene on paiknevatele koigile kandevsagedusest moduleeriva sageduse vorra klientidele. madalam ja teine Kahesuunaline ühendus samavorra korgem sagedus. Neid nimetatakse Simpleks andmeedastus ainult uhes suunas. kulgsagedusteks. Taisdupleks andmeedastus kahes suunas sama Kui naiteks kandevsagedus on 1000kHz siis aegselt. madalam kulgsagedus Pooldupleks andmeedastus kahes suunas eri (vasak) oleks 999kHz ja korgem (parem) aegadel. 1001kHz. Dupleks-FDD Pohimotteliselt haalestatakse vastuvotja FDD: Frequency Division Duplex kandevsagedusele
kus - qTc k1 = exp T k 2 = exp (q - 1)Tc T 1 L Tc = , T = , E = qU d - RIon fc R Siin on fc kandevsagedus, R ja L koormuse aktiivtakistus ja induktiivsus ja E koormuse elektromotoorjõud. Ud k q Ud k Ud k = 1 q = 0,1 Id k q = 0.1 Id k a. b
muutub ka ASR-i töö ebatäpseks. 41 Raadiovastuvõtjad OSC-i häälestussagedus on palju täpsem ja väga stabiilne, kui OSC-i sagedused formeerida stabiilsetest tugisagedustest lülituse abil, mida nim. sagedussüntesaatoriks. VV häälestussageduse saab siis täpselt kindlaks määrata sõltumatult vastuvõetava signaali tugevusest ning selle amplituudi ja faasi muutustest. Kuna saatjate kandevsagedus hoitakse väga püsiv, siis osutub ka sagedussüntesaatoriga VV häälestus väga stabiilseks. Lihtsaim meetod on otsese sagedussünteesi meetod. Sel juhul vajalik OSC-i sagedus saadakse tugisageduste harmooniliste kombinatsioonidega. Kuna aga paljudel juthudel (nt. ringhäälingu VV-tes) on vaja katta lai sagedusala, siis kujuneks süntesaator väga keeruliseks. Seepärast kasutatakse sageli kaudsünteesi meetodit, kus ARS võrdleb pidevalt OSC-i sagedust stabiilse tugisagedusega ja sageduse
Seejuures
saab pinget teguleeri
etalonpinge allikaga Ue ning analoogpinge 0 klemmiga (AnGnd). Mõõdetavad analoogpinged sisestatakse 8-juhilise värati 0 kaudu ning kommuteeritakse multipleksori MUX ja diskreetimislülituse (S/H - sample and hold) kaudu analoog-digitaalmuunduri sisendisse. Digitaal-analoogmuundurina kasutatakse laius-impulssmuundurit ehk pulsilaiusmuundurit (PWM - pulse width modulation), millel on 256 erinevat diskreetsusastet. Impulsimodulatsiooni kandevsagedus on 15,625 kHz, millele vastav impulsside periood on 64 µs. Laiuse-impulsimoduleeritud (LIM) ehk pulsilaiusmoduleeritud signaal väljastatakse 119 mitmeotstarbelise värati 2 kaudu. Erijuhul saab LIM-signaali väljastada kiire väljundi kanali (HSO - high speed output) kaudu siis, kui viimane pole hõivatud. Värati 2 kaudu toimib ka jadavärat, mille infoedastuskiirus 300...9600 boodi on programmiga valitav jadavärati
annaabi.ee 
