VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid
võimaldab suur rataste pöördenurka. 4. Mida mõistetakse termini ,,veermik" all? Auto sillad, vedrustus, rehvid, rattasuunangud ja kandevkere mõned detailid. 5. Loetlege vedrustuse ülesandeid! Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissijuhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. 6. Loetlege vedrustuse elemente Amortisaator ja vedrustuse hoovad, sõltuv ja sõltumatu vedrustus 7. Mille poolest erinevad sõltumatu ja sõltuv vedrustus? 8. Kuidas liigitatakse vedrustust lähtudes elastse elemendi ehitusest?
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja remondiosakond Rooliajamid ja Vedrustuse tüübid Juhtimisseadmed ja veermik Referaat Koostaja: Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2013 Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere (raami) suhtes. Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta.
Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk;
Karlson Juhendaja: J.Vint Tallinn 2009 Sisukord: Hüdropneumovedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Hüdropneumovedrustus on kasutust leidnud kõrgema klassi sõiduautodel. Hüdropneumovedrustuse põhiosaks on hüdrauliliselt reguleeritav pneumoelement, mille pneumaatiline osa täidab elastse elemendi ja hüdrauliline osa aga amortisaatori ülesannet, võimaldades muuta pneumoelemendi rõhku. Hüdropneumoelement koosneb auto raami (kandekere) külge kinnitatud sfäärilisest reservuaarist, mille ülaosa on täidetud inertgaasiga (tavaliselt lämmastikuga). Reservuaari alaosas paikneb membraaniga eraldatult hüdrovedelik. Reservuaari alaosaga on ühendatud silinder, milles paikneb liikuv kolb. Reservuaar võib olla ühendatud otse või hüdrovooliku vahendusel. Kolvi külge kinnitub vahetult ratta rummuga ühendatud tõukurvarras , mis kannab hüdrovedeliku vahendusel elastsete omadustega pneumoelemendile üle ratta
Auto turvalisus Aktiivne turvalisus: - õnnetuste ära hoidmiseks Passiivne turvalisus: - õnnetuse korral vigastused väiksemad AUTO AKTIIVNE TURVALISUS VÄHENDAB OHUOLUKORDADE TEKET REHVID TULED VEDRUSTUS AMORDID VALGUSTUSSEADMED PIDURDUSJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED VEOJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED AUTO PASSIIVSET OHUTUST SUURENDAVAD ELEMENDID · Kandekere turvaelemendid · Turvavööd · Turvapadjad (300 km/h) · Istmete turvaelemendid · Deformeeruv roolisammas · Turvalise ehitusega klaasid Autode korkupõrke hetkel mõjub inimese inertjõud mis = kehakaal x kiirus. 50 km/h vastu puud 4 tonni Seda võib võrrelda 5 lt korruselt alla kukkumisega. Statistika andmetel hukkus möödunud a-l tagaistmel 30 sõitjat. OHUTUT SÕITU !
mõjuva vedeliku piirama. Veermiku moodustavad vedrustus ja rattad. Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid, vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid: amort, vedru, stabilisaatorvarras, vedrustuse hoob. Vedrustamata mass: ratta, rattarummu, pidurimehanism, sltuva vedrustuse puhul tagasilla (pealekande ja diferensiaaliga), esisilla tala mass.Vedrustatud mass: kere+kik sinna klge kinnitatud detailid(va. vedrustuse detailid). Sltuv vedrustus- sama silla rataste vertikkalsihilised liikumised on ksteisest sltuvad. Vedrustuste liigitus:
annaabi.ee 
