Koos sarja liigitamisega saab iga dokument endale säilitustähtaja. Operatiivse töö tulemusena asjaajamises tekkinud liigseid koopiaid ja väljatrükke ei paigutata toimikutesse. Need tuleb kohe hävitada, kasutades selleks soovitatavalt aktiveskit või paberikogujaid. Toimikute kaanele märgitakse vähemalt -sarja tähis -pealkiri -asjaajamiseperiood. Menetletud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandajale formaadis, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna kehtestatud säilitustähtaja jooksul. DOKUMENTIDE SÜSTEMATISEERIMINE TOIMIKUS ASJAAJAMISPERIOODI LÕPUL Asjaajamisperioodi lõpul kontrollib sarja pidamise eest vastutav isik alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga toimikute korrasolekut (süstematiseerimise kvaliteeti): -eemaldab liigsed koopiad, väljatrükid, allakirjutamata ja lõpetamata dokumendid
subjektile avaliku õiguse normiga antud õigustust oma huve järgida ja sellel eesmärgil nõuda teatud tegu, teost hoidumist või soodustusi (teatud kindlat käitumist). Subjektiivne õigus isikule antud õigus nõuda avaliku võimu kandjalt oma huvide järgimisel teatud kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õigusele vabaks eneseteostuseks. Subj. Avaliku õigusega on tegemist siis kui õnormiga on avaliku võimu kandajale pandud vastav kohustus j a teiseks kui avaliku võimu kandjale on pandud kohustus järgida üksikisikute huve. Selle aluseks võib olla tavaline õnorm. Teatud juhtudel on avaliku võimu kandja õigustatud isikuks. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Riigikohtu otsuse järgi kui on rikutud seadust või muud õigustloovat akti, siis tuleb normi tõlgendada ja teha kindlaks, kas see norm on kehtestatud üksnes avalikes huvides või see norm peab kaitsma ka üksikisiku huve
riigilt oma huvides kindlat käitumist. Tegeleb küsimusega kas ja millises ulatuses on kodanikul subjektiivseid õigusi (nõudeõigusi) suhetes haldusega. Subjektiivne õigus tekib kehtiva objektiivse õiguse alusel. Iga subjektiivse õiguse loogiline eeldus on teise isiku õiguslik kohustus, mis tugineb omakorda objektiivsel õigusnormil. Subjektiivse avaliku õigusega on tegemist siis kui õigusnormiga on avaliku võimu kandajale pandud vastav kohustus ja teiseks kui avaliku võimu kandjale on pandud kohustus järgida üksikisikute huve. Selle aluseks võib olla tavaline õigusnorm. Subjektiivset õigust tunnistatakse ainult siis, kui selle aluseks olev objektiivse õiguse norm ei ole kehtestatud mitte ainult avalikes huvides, vaid ka iga üksikisiku isiklikes huvides. Sellest lähtuvalt on subjektiivse õiguse tekkimise eeldusteks: 1. õigusnormi olemasolu, mis kohustab haldust kindlaks käitumiseks 2
subjektile avaliku õiguse normiga antud õigustust oma huve järgida ja sellel eesmärgil nõuda teatud tegu, teost hoidumist või soodustusi (teatud kindlat käitumist). Subjektiivne õigus isikule antud õigus nõuda avaliku võimu kandjalt oma huvide järgimisel teatud kindlat käitumist. Subjektiivne õigus laseb mõjule pääseda põhiseaduslikult garanteeritud õigusele vabaks eneseteostuseks. Subj. Avaliku õigusega on tegemist siis kui õnormiga on avaliku võimu kandajale pandud vastav kohustus j a teiseks kui avaliku võimu kandjale on pandud kohustus järgida üksikisikute huve. Selle aluseks võib olla tavaline õnorm. Teatud juhtudel on avaliku võimu kandja õigustatud isikuks. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste Riigikohtu otsuse järgi kui on rikutud seadust või muud õigustloovat akti, siis tuleb normi tõlgendada ja teha kindlaks, kas see norm on kehtestatud üksnes avalikes huvides või see norm peab kaitsma ka üksikisiku huve
annaabi.ee 
