enamasti märtsis • Territoorium sageli mõne hektari suurune • Veedab oma elu põhiliselt maapinnal • Suguküpseks saavad esimese eluaasta lõpul • On monogaamsed (moodustavad paare) Pesa ja toitumine • Pesa asub maapinnal tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus. • Pesalohk vooderdatud roht- ja puhmastaimedega • Talvel põhiliseks toiduks paju-ja kasepungad koos võrsete tippudega • Suvel süüakse enamasti rohttaimede ja kanarbikulaadsete osi ning marju Arvukuse uurimise meetodid • ekstrapoleering (prooviala-andmete ekstrapoleerimine kogu Eestile). • eksperthinnang (hinnang liiki uurivate spetsialistide poolt). • umbmäärane hinnang – kasutati Eesti piirkondlikke hinnanguid ja asustustihedusi naabermaades (Lõuna-Soome, Läti). Arvukuse vähenemise algus • Esimesed viited rabapüü arvukuse vähenemise kohta pärinevad 1870. aastatest. • Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid
str või s.l.) Rohttaimed Lehed peamiselt lihtsad, kodarikuna või vahelduvad Õied viietised, aktinomorfsed, kroon liitlehine, sageli putkega, tolmukad liitunud krooniputkega Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus Vili – kupar Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus (soodustab võõrtolmlemist) Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad: ( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida) Lemmaltsalised (Balsaminaceae) perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin Siniladvalised (Polemoniaceae) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks Püünislehelised e. sarratseenialised (Sarraceniaceae) P-Ameerika lihatoidulised taimed Teepõõsalised Siia kuulub hiina teepõõsas Eebenipuulised aktiniidialised hiina aktiniidia
seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval); - idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 66. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega
varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina 35 seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 43. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega
annaabi.ee 
