Kirjeldus Näited sulamitest; kasutamine Sulami tootmisel ei ole vaja nii põhjalikult Malm - tootmismasinate korpuste ja kehade lisandeid eemaldada. See muudab sulami valmistamiseks, potid, pannid, vannid, puhta metalliga võrreldes odavamaks ja kanalisatsioonikaevu luugid, autode juures üks asi tootmise lihtsamaks. malmist (raske) Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks. uushõbe (Cu+Ni+Zn), pronks (Cu+Sn) Sulami sulamistemperatuur erineb Jootetina (Pb+Sn) - sulab 180 kraadi juures, plii koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232
eneseväärikuse arengut. Juhanil on hirm pimeduse ees ja kardab kitsaid ning pisikesi ruume. Magama minnes peab tal kindlasti väike tuli põlema. Selle puudumisel võtab ta teki alla kaasa taskulambi. Sellest võib järeldada, et imikueas on ta olnud üksi pimedas ja tema nutule pole keegi reageerinud. Ema jaoks olid sellel hetkel olulisemad sõbrad ja alkohol ning laps oli teisejärguline. Juhanil on meeles hirmus kogemus, kuidas ta sõbrad teda üksi jätsid kui ta kanalisatsioonikaevu kukkus. Juhan pidi seal üksi külmas ja kitsas augus veetma palju aega, enne kui ta leiti. Ma arvan, et sellest ka hirm pisikeste ruumide ees. Ka praegu ei ole Juhan kunagi kindel, et koju minnes ei pea ta veetma aega külmas koridoris oodates ema kojutulekut. Õnneks on tal hea naabrimemm, kes tihti pakub talle selleks ajaks sooja tuba ja ka sööki. 1
Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Ehitajad 7 rajavad ehitusplatsile tavaliselt omatarbeks 2 ajutist reeperit (minimaalselt 2). Ajutiseks reeperiks sobib ükskõik milline märk või vai mis säilitab oma kõrguse kuni ehitustegevuse lõpuni. Ajutiseks reeperiks võib olla suur kivi, olemasoleva kanalisatsioonikaevu luuk, maasse rammitud post, või ka posti löödud tugev nael. Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punnkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Täpsuse huvides oleks kasulik võtta paaris arv jaamu. Kõigepealt võiks liikuda nivelliir, misjärel mõõdetakse sammudega lati kaugus nivelliirini ja sama palju viia esialgne eesmine, nüüdne tagumine,
Joonis20. Stroomi rannahoone WC uks. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Fotol on wc uks mille kohal inva wc silt. Inva wc on suletud, uksele kleebitud silt ,,Avarii". WC-d kasutada ei ole võimalik. 31 Joonis 21. Stroomi rannahoone WC kaldteed. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Kaldteed mis viivad WC juurde. Foto küljelt. Intervjueeritavate hinnangul on kaldtee nurk liiga järsk. Umbes 30-40 kraadi, mis on selgelt üle normide. Samuti on tagumise kaldtee ees näha kanalisatsioonikaevu luuki. Mis on ratastoolis liiklejatele äärmiselt ohtlik. Joonis22. Stroomi rannahoone WC kaldteed ja ebatasasused. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Kaldteede alguses olevad ebatasasused ja kanalisatsiooni luuk. Intervjueeritavate sõnul on need ebatasasused ohtlikud, eriti kanalisatsiooni luuk, kuna 32 sakkide taha võivad jääda ratastooli esimesed rattad ja siis võib ümber lennata. Väga ohtlik iseseisvaks liikumiseks. Joonis 23
Gaasiõnnetusi esineb põllumajanduses elevaatoriõnnetuste, kääritamiskeldrite (veinikeldrite), samuti virtsaaukude õnnetuste juures. Kahjulike gaaside probleem põllumajandusasutustes on õnnetuste arvust lähtuvalt väga väike, kuid õnnetused on enamasti raskete tagajärgedega ja sageli tingitud kergemeelsest ja vastutustundetust käitumisest. Sageli ei tunta ka ohtusid ära või neid alahinnatakse. Lähikondlaste ja naabrite katsed päästa õnnetusse sattunut (nt kukkumine kanalisatsioonikaevu) viivad ikka ja jälle inimlike tragöödiateni. Pole haruldased juhtumid, kui esimestena appi rutanud inimesed on oma päästmiskatsete käigus erinevate kahjulike gaaside tõttu teadvuse kaotanud ja ise ohvriks langenud. Inimeste päästmiseks (kanalisatsiooni)kaevudest, elevaatoritest või virtsakraavidest on tingimata vaja kasutada hingamisteede kaitsevahendeid! 623 Süsinikdioksiid Süsinikdioksiidiga puutub kokku elevaatorites, viljaladudes, veinikeldrites, virtsakraavides,