tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit: 1) Ärahellitamine Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Selleks üritatakse tema eest kõik ära teha ning tänutäheks oodatakse vastuarmastust. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on)
*) Kaasasündinud omadused: melanhoolsed temperamendijooned ülitundlikud, vähese võitlusvaimuga lapsed; flegmaatilised temperamendijooned kõigega kohanemine võib soodustada depressiivsete joonte teket. *) Kasvatused tekkinud omadused: ärahellitatud või toimetulematuses üles kasvanud (vanemad ei tule toime oma lapsevanemaks olemise rolliga) lapsed. Kõige tundlikum on teise eluaasta kant. ~) Ärahellitamise puhul on emadel samuti depressiivsed jooned ning nad käituvad kui kanaemad, kelle sooviks oleks, et laps jääks abituks ja alati pere juurde seda tehakse hirmust kaotada ära lapsepoolne armastus. Nii võib asi minna nii kaugele, et lapsel polegi enam soove ja ta muutub loiuks ja arvab, et kõik tehakse tema eest ära. Selle näol tekkivad passiivsed, ära ootavad hoiakud on depressiivsete inimeste puhul väga tavalised. Sageli esitavad vanemad välismaailma kurjana, et lapsele tekiks tunne, et südamesoojust ja
tekkima. Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit: 1) Ärahellitamine Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Selleks üritatakse tema eest kõik ära teha ning tänutäheks oodatakse vastuarmastust. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on)
Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit: · Ärahellitamine Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on)
Riechman on öelnud, et ema suhtumine lapsesse on nurgakivi sellele, kuidas laps hakkab maailma suhtuma. See on see faas, kus ühelt maalt laps tunneb veel sõltuvust vanematest. Depressiivse tüübi jooned sõltuvad kasvatusest. Kaks mudelit: 1) Ärahellitamine Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused. Ärahellitamine tähendab seda, et vanemad teevad lapse eest kõik ära. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tähtis, et laps jääkski selliseks beebiks, seotuks, sõltuvaks emast. Sagedasti on neil endil ka depressiivne isiksusetüüp. Hellitamise põhjuseks on hirm kaotada lapse armastus. Selleks üritatakse tema eest kõik ära teha ning tänutäheks oodatakse vastuarmastust. Kui laps kasvab suuremaks ja tekivad normaalsed konfliktid vanematega, siis tihti vanemad pingutavad üle, tekitavad lapsele süütunnet (nt loevad ette, mida nad lapse pärast ohverdanud on)
annaabi.ee 
