Nöörijäljendid on peened ja sageli siksakmotiivis nõu võrikul. Kammivajutised paiknevad üldiselt ühe reana õlal, kaelal või serval. Eelrooma rauaaegseid nöörornamendiga savinõusid on leitud Lääne- ja Loode-Eestist. Erinevalt kiviaegsest nöörkeraamikast kaunistati neid nõusid tavaliselt siksakilise nöörvajutusega. Savi sisse segati paepuru, mis põletamisel välja pudenedes jättis nõule urbse pinna. 8 Kammornamendiga savinõusid on Eestist leitud vähem ja üldiselt ei peeta sellist kaunistusviisi Eesti rauaajale omaseks. Eeskujud on ilmselt pärit Läänemere kagurannikult. Üks Eestist leitud pott ongi ilmselt Ida-Preisimaalt sisse toodud. Kagu-Eestis ja mujalgi, kus nöör- ja kammornamendiga nõud levinud ei olnud, kasutati edasi juba pronksiajast tuntud nõupinna riipimist ja tekstiilvajutusega katmist. Joonis 5. Savinõu Kokkuvõte
*Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti,Läti,Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kultuur sai nime Narva jõe järgi. *Kammkeraamika kultuur- neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr . Savinõusid ilustati
aastatuhandest eKr 5. Aastatuhandeni 8. Miks rajati esimesi asulaid just Pärnu jõe suudmesse? Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. 9. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid. (Kliima) 10. Iseloomusta Kammkeraamika kultuuri kiviaja Eestis? Esimeseks neoliitiliseks kultuuriks Eesti alal oli Kammkeraamika kultuur, millele oli iseloomulik keraamika kaunistamine kammornamendiga. 11. Iseloomusta venekirves kultuuri kiviaja Eestis? Umbes 3000 eKr–2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, mistõttu on seda kultuuri nimetatud venekirveste või ka sõjakirveste kultuuriks. 12. Mis olid Asva kultuuri tunnusteks? Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal. Kultuur on
6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad. Tegevusalad: kalastamine, jaht, korilus, hülgeküttimine. Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga. 8.Mis iseloomustab venekirveste kultuuri ja asukaid? Vastus.Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud
matmine. Ajajärgule on iseloomulikud Ilmandu tüüpi keraamika, Bräcksta tüüpi kaelavõrud ja labidakujulise peaga ehtenõelad. Hilisel eelrooma rauaajal (100 ema50 maa) rajatakse varaseid tarandkalmeid ning ilmuvad väikesed linnused. Esemeline materjal on sellest perioodist hoopis rikkalikum, kui varasemast. Iseloomulikud on rauast ehted (karjasekeppnõelad, käevõrud jm), rauast tööriistad ja relvad, nöör- ja kammornamendiga keraamika. ESEMELINE MATERJAL Eelrooma rauaajale iseloomulik Ilmandu tüüpi keraamika on oma nime saanud Ilmandu kalmest leitud keraamika järgi. Need on väikesed nõud, mis on kaunistatud tekstiilijälgedega või mille pind on riibitud. Sageli on kaunistatud ka nõu serv, nõu ülaosa on ornamenditud rühmitatud lohkudest või riibetest ornamendiga.
raskete savikate muldadega aladele. Rooma rauaajal hakati ehitama tüüpilisi ehk klassikaliselt liitunud tarandkalmeid. Need kivikalmed on korrapärase kujuga piklikud nelinurksed kividest laotud tarandid, mis on seest kividega täidetud. Metallesemetega võrreldes ei ole savinõudel nii tugevat välismõju märgata. Vahepeal esilekerkinud Ilmandu tüüpi ning nöör- ja kammornamendiga keraamika kõrval oli siiski kogu aeg edasi kestnud juba pronksiajast pärit jagunemine peen- ja jämekeraamikaks. Nõnda valmistati savinõusid ka Rooma rauaajal. Rooma rauaaja keraamika on enamikus kaunistamata. Esineb vaid riipeid ja tekstiilivajutust. 7. Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg 450-1080 pKr
annaabi.ee 
